Uute ravimite saamine haigekassa tervishoiuteenuste nimekirja võib aega võtta mitu aastat. Arstide erialaseltsid on juba pikemat aega rääkinud, et see menetlusaeg on liiga pikk ja haruldaste haiguste ravimite hüvitamiseks peaks olema lihtsustatud kord, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu puudutava määrusega oleks erialaseltside sõnul saanud teha esimesi samme nende probleemide lahendamiseks. Seevastu keskenduti ainult töökorralduslikele punktidele.

"Jah, tõesti, seal on ajalised kriteeriumid paika pandud, et taotlusi võib esitada aasta läbi ja tegelikult taotlusi võis esitada aasta läbi juba praegu, lihtsalt menetlema hakati järgmisel aastal. See kõik on tore, kuni me jõuame selle punktini, kus läheb tervihoiuteenuste loetelu muutmiseks. /.../ Sisuliselt see protsess kiiremaks minu hinnangul selle määruse järgi /.../ küll ei lähe," kommenteeris Eesti hematoloogide seltsi juht Ain Kaare.

Minister on optimistlikum. "Tervishoiuteenuste loetellu teenuste lisamine läheb paindlikumaks. Kui seni seda tehti kord aastas, siis see on arusaadav, et kõik inimesed ei saa oodata terve aasta, kuni nende ravim lisatakse nimekirja. Nüüd seda saab teha paindlikult. Ja samamoodi, kui kord on juba taotlusele "ei" öeldud, aga harvikhaiguste puhul on täiendavaid tõendeid kliinilise efektiivsuse kohta tulnud või midagi on muutunud, siis saab seda uuesti lihtsamalt läbi vaadata," rääkis tervise- ja tööminister Riina Sikkut.

Kui tihti neid läbi vaatama hakatakse, minister öelda ei oska. Küll aga nõustub ta väitega, et tihedam läbivaatamine ei tähenda, et neid ka rohkem rahuldataks, sest raha kuskilt juurde ei tule. Näiteks järgmiseks aastaks on haigekassal taotlusi umbes 30 miljoni euro eest, aga raha umbes kolme miljoni jagu.

Ravimitaotlusi esitavad erialaseltsid. Neli erialaseltsi kinnitasid "Aktuaalsele kaamerale", et haigekassa ja sotsiaalministeerium neid määruse muutmisprotsessi ei kaasanud. Ka tervishoiuteenuste loetelu haldama hakkavast komisjonist jäid erialaspetsialistid välja.

"Kui sinna juurde on võimalik veel lisada sellised nn koosseisuvälised eksperdid, kes tõesti on oma eriala sõltumatud eksperdid, siis võib sellest asjast ka asja saada, aga lihtsalt selle nimekirja alusel mina julgen küll kahelda, et kõikides meditsiini haruvaldkondades on võimalik tugevat eksperthinnangut anda," rääkis Eesti onkoloogide seltsi juhatuse liige Kadri Putnik.

Ta lisab, et harvaesinevate haiguste ravimid ei muutu kulutõhusaks iialgi, mis omakorda kinnitab asjaolu, et erialaspetsialistide kaasamine otsustusprotsessi on hädavajalik.

Erialaseltside kriitikaga nõustub ka ravimitootjate liit, kelle arvamust määruse sisu kohta küll küsiti, anti tutvumiseks ja vastamiseks aega viis päeva, kuid arvesse ei võetud. Ministeeriumile saadetud e-kirjas ütleb liidu esimees, et näilise kaasamise aeg peaks olema Eestis juba läbitud etapp.

"Nende muudatustega oleks saanud haigekassa luua juurde täiendava mehhanismi just nende haiguste ja nende ravimite hüvitamiseks, mida esineb väga harva. /.../ Meie oma ettepanekutes selle ka sisse tõime, et harvaesineva haiguse ravimid võiksid saada eraldi teenusekoodi, mida oleks saanud juba rakendama hakata, et igakordset uut otsust ei oleks pidanud seetõttu tegema," selgitas liidu juht Riho Tapfer.

"See ei ole hea praktika. Tegelikult, eriti suveperioodil need kooskõlastamisperioodid võiksid olla pikemad, aga kuna ka see seadus, millega liikmete arvu vähendadakse, venis ja venis ja nüüd olid vaja kiiresti ka see määrus ära muuta," ütles Sikkut.

Kui tervishoiuteenuste loetelu puudutavat korda juba muutma asuti, oleks kriitikute sõnul võinud seda teha põhjalikult ja läbimõeldult.