Lobjakas: Eesti senine välispoliitika on järsku tühjal kohal ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Eesti senine välispoliitika eeldab 100 protsenti Ühendriikide tuge kõigele, mida me teeme, kuid see on muutunud ja me peame harjuma mõttega, et Ühendriigid järsku tahavad kõiges läbi rääkida, kommenteeris Ahto Lobjakas USA presidendi Donald Trumpi ja Venemaa presidendi Vladimir Putini esmaspäevast kohtumist.

Lobjakas rääkis "Ringvaates", et Putini ja Trumpi kohtumise põhisõnum on see, et meie - nii Eesti kui ka globaalses mõttes - senine julgeolekupoliitiline reaalsus ei ole enam endine.

"Ehk siis tulevik on midagi muud, minevikule tuleb joon alla tõmmata, ütles Donald Trump väga selgelt. Vladimir Putin andis ka igasuguseid detaile, milliseid komisjone hakatakse moodustama ja kuidas hakatakse leppima kokku selles, teises ja kolmandas," rääkis Lobjakas.

"Mis Eesti vaatepunktist on oluline, on see, et see kohanemistaktika või -strateegia, mis meil siiamaani on olnud, see välispoliitika järsku on tühjal kohal. See kõik peab muutuma, kas nüüd üleöö, on iseküsimus, aga see raamistik, millesse me ennast asetasime ja see, /.../ mida rääkis Taavi Rõivas eelmise peaministrina, et Narva iga ruutsentimeetrit kaitstakse NATO poolt nagu New Yorgi iga ruutsentimeetrit, ilmselgelt enam ei kehti," lisas ta.

Lobjakas tõi välja, et Trump tahab enda sõnul uut algust. "Ta ütles selge sõnaga täna, et mida Ühendriigid on kõik teinud, koos meiega järelikult viimased 25 aastat ja kauem, on rumalus. /.../ See tähendab seda, et meie tänane välispoliitika, meie tänane julgeolekupoliitika nagu ta meile on pärandatud, nagu ta on Jüri Ratasele pärandatud ja Jüri Ratas on seda joont hoidnud, on nagu multifilmides hunt, kes on kalju pealt üle läinud ja jalad kerivad õhku. Tuleb leida uus pind ja see on väikese riigi jaoks äärmiselt suur väljakutse ja ma loodan, et selle kallal töötatakse," selgitas Lobjakas.

Tema sõnul ei ole Venemaa enam otsene agressor ning ta ei usu, et Venemaa Eestit ettenähtavas tulevikus ründaks. Lobjakase sõnul tuleb meil aga harjuda reaalsusega, kus ei saa enam eeldada, et Venemaa vastu käib mingi hea ja kurja võitlus, mis kestab järgmised 50 aastat.

"See on olnud meie välispoliitika sisuline kurss siiamaani. Me peame harjuma mõttega, et Ühendriigid järsku tahavad kõiges läbi rääkida. Ja see ilmselge eeldus on konfrontatsiooni kadumine, eriti sellelt rindejoonelt. Meie peame harjuma selle mõttega, et me ei ole enam rinderiik. Kui vaatate eelmisi valitsusi ja seda valitsust, saate aru, et midagi peab 180 kraadi sisuliselt pöörduma. Peame Venemaaga hakkama kuidagi rääkima. Teine variant on üksi seda trummi taguda, et Venemaa on kohutavalt halb ja olla isoleeritult, ei ole enam Ühendriike taga. Tänane välispoliitika eeldab 100 protsenti Ühendriikide tuge kõigele, mida me teeme," rääkis Lobjakas.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: