"Rahatrahvi suuruse eesmärk on ennekõike ikkagi ära hoida järgnevat samasugust süütegu. Me ei peaks kohe lähtuma maksimumkaristusest, me ei tohigi seda teha," rääkis Pärn saates "Ringvaade suvel".

Pärna sõnul on tähtis see, et tegu, milles Mangi süüdistati ja mille ta politsei hinnangul ka toime pani, sai tõendatud.

"Täna on see oluline sõnum, et selline teguviis on karistatav ja kui sellised juhtumid aset leiavad, tasub pöörduda politsei poole ja me oleme suutelised neid juhtumeid tõendama ja neid toime pannud isikuid vastutusele võtma. Iga karistuse mõte on selles, et see isik tulevikus selliseid tegusid toime ei paneks. Me praegu loodame, et härra Mang seda rohkem ei tee," rääkis Pärn.

Ta selgitas, et 96-eurone trahv oli menetleja otsus. "Menetleja oma karistusotsuste tegemisel alati lähtub ikkagi kogutud tõenditest, oma sisemisest veendumusest, varasemast praktikast. Selliste juhtumite puhul meil see praktika väga pikk veel ei ole," ütles ta.

Pärn tõdes, et Mangi juhtum näitas, et naised väga julgelt politsei poole ei pöördu. Ta tõi välja, et kui "Pealtnägija" poole pöördusid kümned naised, kelle väitel Mang neid ahistas, siis politseis andis ütlusi vaid üks, mille põhjal menetlus ka läbi viidi.

Menetlus Mangi üle viidi läbi aasta tagasi kehtima hakanud seadusmuudatuste alusel, mille kohaselt said said ahistavast jälitamisest ja seksuaalsest ahistamisest süüteod. Pärna sõnul on aasta jooksul olnud 11 sellist juhtumit, kus otsus on vastu võetud. Karistused on olnud aga väga erinevad: kolmel juhul on määratud arest, kaheksal juhul on rahatrahvid ulatunud 20 eurost 300 euroni.