Fotod ja video: Saaremaa koduhoovi ilmusid karupojad
Ühte Saaremaa koduhoovi ilmus reede õhtul toidulõhnade peale kaks karupoega ning kohalikud jahimehed peavad seda täielikuks müstikaks.
Saarlased on aasta aega elanud teadmisega, et saarele kolis eelmise
aasta juulikuus elama üks, spetsialistide arvates nooremapoolne isakaru, kes pärast seda aeg ajalt end saare erinevates kohtades jahimeeste rajakaamerates ja autode pardakaamerates on näidanud.
Reedeõhtune olukord, kui ühe pere õuele ilmusid grillilõhnade peale ootamatult kaks umbes poole aasta vanust karupoega, on Saaremaa jahimeeste kinnitusel täielik müstika, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Kui ka varasemalt on mõni üksik mõmmik Saaremaale ajutiselt ära eksinud, siis mitte kunagi varem pole teadaolevalt Saaremaal ühtegi karupoega elanud.
Suur oli selle pere üllatus, kui eile õhtul grillilõhnade peale metsast äkki sööjaid juurde tuli.
Gregor Raudvere sõnul oli üllatav ja ka ehmatav, kui karupojad õuele tulid. "Püüdsime neid küll ka metsa tagasi ajada, aga tulid jälle tagasi," märkis ta.
Teadaolevalt pole Saaremaal sellises eas, umbes pooleaastaseid karupoegi kunagi enne nähtud. Jahimeeste jaoks, kes oma piirkonnas pea kõiki metsloomi nägupidi tunnevad, olid karupojad täielikuks üllatuseks. Viimati jäi suur üksik, aga ilma poegadeta karu siin kandis rajakaamerasse umbes kaks kuud tagasi.
Võhma jahiseltsi liige Vahur Jalak ütles, et karupojad teevad omapead mingid ringid, aga ega nad väga kaugele minna ei tohiks. "Kui nüüd tõesti ema neid üles ei leia või kui ema ei ole enam, siis ei oska midagi öelda," nentis ta.
Jahimees ja loodustundja Jaan Ärmus märkis, et praegu on vähemalt võetud seisukoht, et loodus peab ise omadega hakkama saama. "Kuskile loomaaeda või Elistverre suure tõenäosusega ei võeta neid. Täna õhtul helistasime, keegi väga huvitatud ei ole," ütles ta.
Karumusu võib ju korraks kena olla, aga ega siinne pererahvas neid omale koduloomadeks päris ikka ei taha.
"Noorelt on nad alati kõik nunnud ja ilusad. Arvatavasti on nad kuskil kuuekuused ja see on vähemalt see iga, kus nad peaksid nagu ise looduses hakkama saama. Ja kui nad vahest eksivadki külla ära, siis kõige parem viis nende karude säilitamiseks on nad metsa tagasi ajada. Mida vähem kontaktis nad inimesega on, seda parem on see nendele karudele," ütles Ärmus.
Karumüsteerium sai veel lisa, sest Danieli jaoks on end näidanud karupojad kinnituseks, et ta tõesti umbes nädal tagasi nägi Panga külas mererannas karupoega.
"Käisin mere ääres, nägin karu, jooksis põõsast välja. Vaatas mind umbes sekundi ja jooksis metsa tagasi," ütles Daniel Malter.
Mati Kaal: nii noored karupojad iseseisvalt hakkama ei saa
See, et umbes poole aasta vanused karupojad üksi ringi uitavad, on zooloogi ja Tallinna loomaaia endise direktori Mati Kaalu sõnul väga ebaloomulik.
Ta ei välista, et karupojad on juba inimese juures kasvanud, ega sedagi, et emaga on lihtsalt midagi paha juhtunud ning kuigi karupojad jooksid metsa tagasi, siis iseseisvalt nad hakkama ei saa.
"Võib-olla on nad inimesega kokkupuutunud, see eeldab seda, et võtnud talvel koopast välja ja üles kasvatanud niikaugele. Kui keegi ajab karu koopast poegade pealt minema, siis ei ole maailma ajaloos olnud veel juhust, et see karu tagasi tuleks. Kui keegi sattus salamahti karu üles ajama ja siis nad salaja koju tõi. Muidugi meil on nii pisike ühiskond, et on ebatõenäoline, et keegi poleks seda küla peal kuulnud," märkis ta.
Kaalu arvates võis seda keegi mandril teha või mõni suvesaarlane. "Või on midagi emaga santi juhtunud. Siis nad ongi lollid ja otsivad, mida saavad ja mida teevad," nentis Kaal.
Kaalu sõnul on karupojad enamasti poolteist aastat emaga või isegi kaks ning praegu peaksid nad ikka emaga koos olema, sest ise nad veel hakkama ei saa.
Toimetaja: Karin Koppel