Keila koolis puudub 40 õpetajal kutsetunnistus
Veebruaris avastas haridus- ja teadusministeerium, et Keila koolis pole tarvilikku kutsetunnistust koguni 40 õpetajal, kes nüüd peavad selle endale muretsema. Seniks saavad nad õpetajana töötada ajutise lepinguga.
2009. aastal erakätesse läinud Keila koolist sai ülemöödunud aastal taas munitsipaalkool. Tänavu veebruaris läksid kooli haridus- ja teadusministeeriumi ametnikud ning algas korraline haldusjärelevalve. Muu hulgas uuriti ka seda, kas õpetajatel on tööks vajalik kutse ja 40 õpetaja puhul tõdesid ametnikud, et kutset tuleb alles taotlema hakata. Kusjuures tegemist pole uute õpetajatega, vaid mõned neist on pedagoogiametit pidanud juba aastakümneid.
Haridus- ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna asejuhataja Hille Voolaid selgitas ERR-ile, et mure tekkis 2013. aastal muutunud ja õpetajatele kvalifikatsiooninõudeid seadva määrusega. Nimelt pandi seal paika uued nõuded, aga kehtima jäid ka eelmises määruses seatud nõuded. Niisiis tuli iga õpetaja puhul läbi uurida terve hulk dokumente.
"Tuli uurida, kas õpetaja töötas käesoleva määruse jõustumise ajal kooli või ei töötanud, siis on vaja teada, kui ta töötas, kas tema kvalifikatsioon vastas eelmises määruses kehtestatud nõuetele. Ja selle kvalifikatsiooni vaatamisel oli vaja minna sinnamaani, et näiteks eelmises määruses oli nõue, et õpetaja peab omama ettevalmistust õpetatavas aines ja ainevaldkonnas. Ehk oli vaja vaadata näiteks ka seda, kas matemaatikaõpetaja matemaatika valdkonnas töötas või mitte," rääkis Voolaid.
Ehk segadust on palju ja tegelikult polegi järelevalve veel läbi saanud. Keila kooli direktori Mait Tõitoja sõnul on kõige kummalisem lugu nende pedagoogidega, kes enne 2013. aastat ikkagi õpetajana töötasid, aga just määruse kehtestamise hetkel midagi muud tegid. Näiteks tema ise oli juba toona koolijuht, mis tähendab, et nüüd tundide andmise jaoks peab ta oma kutsetunnistuse hankima just uute, 2013. aasta reeglite järgi.
"Kui ma nüüd tahan kehalise kasvatuse õpetajana jätkata, siis ma pean minema ka kutset taotlema. Täpselt samamoodi on kahe minu asetäitjaga, õppealajuhatjaga siin majas ja nii edasi. Õppealajuhatajana ta küll vastab, aga tunde anda enam ei või, sest vot sel momendil ei andnud ta tunde," kirjeldas olukorda Tõitoja.
Sama lugu on ka näiteks nendega, kes just 2013. aastaks olid mõneks ajaks näiteks lasteaeda tööle läinud. Tõitoja ütleb, et ehkki koolile ja õpetajatele toob kutsete taotlemine ja paberimajandus parasjagu tüli, siis õpilased sellest kannatada ei tohiks. Nendega, kellel õpetajakutset ei ole, tehakse lihtsalt teistsugused lepingud, ehk hariliku töölepingu asemel võetakse nad palgale ajutiselt, aastase lepinguga. Niimoodi tehakse reeglina juhul, kui kool õpetajat ei leia ja tarvis on palgata keegi, kes paberite järgi õpetajaks ei sobi. Küll aga peab niisugusele palkamisele eelnema luhtunud konkurss.
Pikas plaanis püüab Keila Kool siiski paberid korda ajada nii, et kõigil õpetajatel ka ametlik määruses nõutud kutse oleks. Voolaid ütleb, et Keila koolis paistab probleem silma puhtalt seetõttu, et seal ongi palju õpetajaid. Aga ise-enesest tuleb järelvalvel õpetajaid kutset omandama saata ka mujal.
"Põhjuseks, mis meil vestlustes järelevalves välja on tulnud, on olnudki juhtide teadmatus sellest, et õpetajakutse on nüüd kutset omistava organi poolt antav kutse või ülikoolist eraldi peale õpetajakoolitust antav kutse."
Toimetaja: Mirjam Mäekivi