"Ma olen avatud uuele igakülgsele leppele, mis hõlmaks paljusid režiimi kahjulikke tegevusi, seal hulgas ballistilise raketi programmi ja terrorismi toetamist," ütles Trump.

USA Iraani-vastaste sanktsioonide esimene etapp jõustub ööl vastu teisipäeva.

Trump tõi Ühendriigi teiste leppe osapoolte keelitustest hoolimata mais tuumaleppest välja, väites, et Teheran ei täida kohustusi ja peale selle rahastab ta regioonis "kuritahtlikku" tegevust.

Sanktsioonide esimese etapi jõustumise järel ei saa Iraani valitsus enam osta USA pangatähti ning mitme tema tööstusharu, sealhulgas selle vaibaekspordi suhtes kehtestatakse ulatuslikud sanktsioonid.

Teine etapp jõustub 5. novembril ning blokeerib Iraani naftamüügi, mis teeb ilmselt riigile rohkem kahju, ehkki mitu riiki, teiste hulgas Hiina, India ja Türgi on andnud mõista, et ei kavatse tarneid täielikult katkestada.

Pompeo: USA jõustab sanktsioonid Iraani vastu

USA välisminister Mike Pompeo kinnitas pühapäeval, et Ühendriigid jõustavad Iraani-vastased sanktsioonid, mida nad taaskehtestavad pärast president Donald Trumpi otsust lahkuda 2015. aasta tuumaleppest.

Washington jõustab Iraani-vastased sanktsioonid kahes etapis - 7. augustil enamikule Iraani majandussektoritest ja 5. novembril riigi energiasektorile.

Iraani valitsus ei saa teisipäeval alates kella 6.01 Eesti aja järgi enam osta USA pangatähti ning Iraani tööstusharude, sealhulgas selle vaibaekspordi suhtes kehtestatakse ulatuslikud sanktsioonid.

Küsimusele, kas Teheranil on võimalik meetmetest mööda hiilida, lausus Pompeo ajakirjanikele, et Ühendriigid kavatsevad sanktsioonid jõustada.

Kolme riiki hõlmanud Kagu-Aasia ringreisilt tagasi Washingtoni suunduva Pompeo sõnul seistakse survega Teheranile vastu Iraani "pahaloomulisele tegevusele". Ta märkis, et iraanlased ei ole rahul nende enda juhtkonna suutmatusega täita oma majanduslubadusi.

"Iraani rahvas ei ole rahul. Mitte ameeriklastega, vaid nende enda juhtkonnaga," lausus välisminister.

"Jutt on üksnes iraanlaste rahuolematusest nende enda valitsusega, ning president on üsna selgelt öelnud, et me tahame, et Iraani rahval oleks tugev hääl oma juhtkonna üle otsustamisel," lausus ta.

USA väljus 2015. aasta tuumaleppest mais ja teatas, et kehtestab Iraanile uuesti tuumaleppe alusel tühistatud sanktsioonid.

Ühendriikide Euroopa liitlased aga kardavad, et sanktsioonid destabiliseerivad olukorda piirkonnas.

Trumpi otsus taganeda leppest, mille allkirjastasid USA ja veel viis maailma suurriiki, on ilmselt üks tema presidentuuri suuremate tagajärgedega välispoliitilistest otsustest.

Trumpi administratsiooni ametiisikute sõnul püütakse sanktsioonidega muuta Iraani režiimi käitumist, mitte ilmtingimata režiimi ennast.

Kuid paljud USA liitlased näevad pigem soovi režiim välja vahetada. Sellest on muu hulgas rääkinud kaks Euroopa diplomaati, kes on osalenud läbirääkimistel Trumpi administratsiooniga selle üle, kuidas sanktsioonid taaskehtestatakse.

Pompeo sõnul on USA valitsus valmis vaatama sanktsioonidest kaugemale, kuid selleks läheb vaja "tohutut muutust" Teheranis. "Me loodame, et leiame võimaluse liikuda edasi, kuid selleks peab Iraani režiim tegema tohutu muutuse. Nad peavad käituma normaalse riigi kombel. See on see, mida me nõuame. See on päris lihtne."

Välisminister märkis, et Ühendriigid on pidanud Iraani pikka aega suurimaks terrorismi toetajaks maailmas ja Teheran ei saa oodata rahvusvahelises kogukonnas enda kohtlemist teistega võrdsena, kuni ta lõpetab sellise tegevuse.

"See võib olla tee, mida mööda iraanlased otsustavad minna, kuid praegu pole mingeid tõendeid nende käitumist muutumisest," lausus Pompeo.

Iraani välisminister: USA, Iisraeli ja Saudi liidrid on isolatsioonis

Iraani välisminister Mohammad Javad Zarif ütles esmaspäeval, et USA, Saudi Araabia ja Iisraeli liidrid on isoleeritud oma vaenulikkuses Teherani suhtes.

"Tänase seisuga on kogu maailm kuulutanud, et nad ei järgi USA poliitikaid Iraani suhtes," vahendas Iraani poolametlik uudisteagentuur ISNA Zarifi sõnu. "Rääkige ükskõik kellega mis tahes maailma osas ja nad ütlevad teile, et isoleeritud on (Iisraeli peaminister Benjamin) Netanyahu, (USA president Donald) Trump ja (Saudi kroonprints Mohammed) bin Salman, mitte Iraan."

Zarif möönis, et ees ootavad rasked ajad.

"Muidugi, Ameerika hirmutamine ja poliitiline surve võib tuua kaasa häireid, kuid fakt on, et Ameerika on maailmas hetkel isoleeritud," lausus Iraani esidiplomaat.

Saudi Araabia ja Iisrael on kaks Iraani piirkondlikku vastast ning ainsad, kes toetavad tugevalt Ühendriikide sanktsioonide taaskehtestamist.

2015. aasta tuumaleppe teised osapooled - Suurbritannia, Prantsusmaa, Hiina, Saksamaa ja Venemaa - on seisukohal, et Iraan täidab endale sellega võetud kohustusi ja on lubanud leppe säilitada, kindlustades Iraanile majandusliku kasu jätkumise.

EL: Iraani sanktsioonide taastamine on äärmiselt kahetsusväärne

Euroopa Liit väljendas esmaspäeval äärmist kahetsust USA otsuse üle taastada sanktsioonid Iraanile pärast seda, kui president Donald Trump viis kolme kuu eest Ühendriigid välja 2015. aasta tuumaleppest.

EL-i välispoliitikajuht Federica Mogherini ning Briti, Prantsuse ja Saksa välisminister tõotasid avalduses samme Euroopa ettevõtete kaitseks ja lubasid töötada Iraaniga "efektiivsete finantskanalite" avatuks jätmise nimel.

"Me tunneme sügavat kahetsust sanktsioonide taaskehtestamise pärast USA otsuse tõttu lahkuda ühisest kõikehõlmavast tegevuskavast (JCPOA)," öeldi Brüsselis tehtud avalduses.

"Me oleme otsustanud kaitsta Euroopa majandusettevõtteid, kes teevad Iraaniga seaduslikku äri," nähtus sellest.

"Sellepärast jõustub 7. augustil Euroopa Liidu uuendatud blokeerimisstatuut, et kaitsta Iraaniga seaduslikku äri tegevaid EL-i kompaniisid USA ekstraterritoriaalsete sanktsioonide eest," lisati avalduses.

"Blokeerimisstatuut" keelab EL-i firmadel alluda USA sanktsioonidele, annab neile võimaluse saada karistuste eest kahjutasu ja tagab, et välisriikide kohtutes nende vastu langetatud otsused tühistatakse.