Helme: riigil on raha nii palju, et küsimused katteallikatest on kohatud
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Mart Helme ütles intervjuus ERR-ile, et EKRE majanduspoliitika pakett valmib septembris. Helme sõnul on Eesti riigil raha nii palju, et näiteks erisoodustusmaksu kaotamise ja tööjõumaksude vähendamise ettepanekute puhul on küsimused katteallikate kohta lausa kohatud.
Ütlesite laupäeval erakonna suvepäevadel peetud programmilises kõnes, et maksupoliitikas kaotaks EKRE ettevõtete erisoodustusmaksu ja kehtestaks tulumaksusoodustuse lastega peredele, kuid mille arvelt ja kuidas täpselt, seda te veel ei selgitanud. Kas saaksite seda siiski natuke täpsustada?
Lühidalt öeldes võib öelda, et Eesti riigis raha puudust ei ole mitte kunagi. Seda me näeme sellest, et kui piir läheb kolm korda kallimaks, kui on kavandatud. Siis see raha leitakse. Kui äkitselt kuskilt tuleb idee, et on vaja teha kogu elektrisüsteemi liitumine Kesk-Euroopaga, siis pool miljardit leitakse ilma igasuguse probleemita.
500 miljonit, see on nagu peenraha, taskust võtta.
Ja kui me vaatame seda, kuidas riigi raha raisatakse siia, sinna ja kolmandasse kohta, siis ausalt öeldes kõik need küsimused katteallikatest on lihtsalt kohatud.
Kuidas te niimoodi saate väita, sest tegelikult see ei ole ju sisuline vastus sellele küsimusele?
Sisuline vastus on see, et me tuleme kogu selle paketiga välja sügisel ja me enne ei hakka siin üksikutel teemadel üldse mõtteid avaldama.
Kas te ei karda, et ettevõtted võivad hakata erisoodustusmaksu kaotamist ära kasutama nii, et raha väljamaksete asemel hakkavad kompenseerima mingisuguseid teistsuguseid kulusid?
Teate piiblis on selline suurepärane ütlus: "ära seo pahmava härja suud". See tähendab seda, et kui vanasti härjad ajasid mingit veskit ümber ja vahepeal mõne suutäie õlgi ka oma kõhtu panid, siis sellest ei sündinud midagi halba.
Kes siis ikkagi seda riiki siin üleval peavad? Kas bürokraadid või ettevõtjad? Ja kui ettevõtjad oma tegevust optimeerivad ja leiavad, et neil on kasulik raha suunata kusagile mujale, siis lasku käia.
Ja see suhtumine on täiesti ebamoraalne, et ettevõtjad on kõik sulid, pätid ja kaabakad ja varastavad riiki ja riik peab nad panema suurendusklaasi alla, et nad mitte ühtegi sõrmeliigutust ka ei saa teha, ilma, et nad selle pealt maksu maksaksid. See ei ole normaalne. Niimoodi majandust ei edendata ja riigikassat ei täideta.
Millise probleemi see ettevõtete erisoodustusmaksu kaotamine teie hinnangul lahendaks?
Esiteks lahendab see bürokraatiaprobleemi.
Ja teiseks - ettevõtjaid lihtsalt ärritab kogu see asi. See on nii paljude ettevõtjatega kohtumisel teemaks tulnud. Loomulikult on kõik tõsiseltvõetavad ettevõtted võimelised maksma seda maksu, aga see on lihtsalt ärritav lisakoormus. Laseme inimestel elada.
Teate, ma ütleksin üldse, et kogu meie majandusliku filosoofia aluseks on see, mille Deng Xiaoping ütles välja 1979. aastal, kui Hiina reforme alustati. Ta ütles hiinlastele üheainsa sõna - rikastuge.
Ja mina ütleksin sedasama, laseme inimestel elada, laseme inimestel jõukaks saada ja siis on ka riik jõukas.
Aga praegu on kogu maksufilosoofia, kogu majandusfilosoofia selline, et riik peab kokku kraapima ja siis inimestele nende oma raha eest mingisuguseid väikseid kingitusi tegema. Nii nagu see tasuta transport. No ei ole normaalne filosoofia, me ei jaga seda filosoofiat.
Selle teemaga on seotud ka tööjõumaksude vähendamine. Võib-olla selgitaksite ka oma visiooni sellest? Millise eesmärgiga ja millise rahaga saaks seda teha?
Nagu ma ütlesin - raha ei ole kunagi probleem, raha on alati olemas. Aga, mis selle mõte on? Mõte on see, et kõik teavad ju, et meil on tohutult palju ümbrikupalkasid, et meil on must, paralleelne majandus, mille pealt riik makse ei saa. Ja siis riik ütlebki, et kõik ettevõtjad ongi sulid ja kaabakad ja neid ei tohi lasta niimoodi toimetada.
Aga üks põhjus, miks see must majandus ja ümbrikupalgad on, on see, et tööjõumaksud on nii kõrged.
Tööjõumaksud tuleb alla tuua sellele tasemele, kus on õige raskuspunkt. Sellega tegelevad minust targemad inimesed, kes majandust tunnevad. Siin on eelarvespetsialistid, siin on maksuspetsialistid. Kogu see pakett valmib meil septembris.
Kui te ütlete, et katteallikate leidmisel raha ei ole mingi probleem ja see igal juhul kuskilt leitakse, siis kas te ei karda, et teid hakatakse süüdistama loosunglikkuses ja tegelikkuses justkui ei kõla see jutt usutavalt?
Jaa, aga meid süüdistatakse selles ju niikuinii. Me oleme ju populistid, me oleme ju paremäärmuslased, me oleme natsid, me oleme ma ei tea kes, Kremli käsilased ja mõjuagendid. Nii palju epiteete nagu meile külge kleebitud on...
Ausalt öeldes mul on jumala kama, milles meid süüdistatakse. See, mida me tahame saavutada on efektiivne maksusüsteem, mis rahuldab nii ettevõtjaid, inimesi, kui ka riiki. Ja ausalt öeldes on mul jumala ükskõik, mis sildi te sellele külge panete.
Aga öelge, kuhu praegu riik kulutab liiga palju raha ja mida saaks mõistlikumalt kasutada?
Riik kulutab raha kõige peale ebamõistlikult. Alates sellest niinimetatud maksuvabast maakonnasisesest transpordist ja lõpetades mingisuguste ideoloogiliste MTÜ-de rahastamisega, mis tegelevad küll homopropagandaga, küll immigratsioonipropagandaga ja ma ei tea veel, mis propagandaga. Alates Avatud Eesti Fondist, mis on riigieelarveline. Sinna läheb ikka väga priskeid kümneid, kui mitte sadu miljoneid riigi raha.
Neid allikaid, kust katet leida on külluses. Ja Eesti on kokku ostnud 5,2 miljardi eest mingeid Euroopa võlakirju, mis sisuliselt tähendab seda, et Eesti riik oma suhteliselt kõhnast eelarvest finantseerib igasuguseid rikkamaid institutsioone. Võiks ikka mõelda kõigepealt oma eelarve, oma majanduse, oma inimeste ja oma infrastruktuuri arendamise peale ja siis hakata endast rikkamaid nuumama. Sellega tegelevad minust targemad inimesed.
Mina ei ole selline juht, kes kõike kõhu alla kraabib ja ise kõike tahab ära teha. Mina lasen endast targematel välja töötada variandid ja siis koos nendega otsustame, mis on meie arvates see optimaalne lahendus. Mina olen niiöelda lõppjuht, mina ei pea kõiki asju detailideni teadma.