Venemaa tunnustas 2008. aasta viiepäevase augustisõja järel Lõuna-Osseetia ja Abhaasia iseseisvust pärast seda, kui need piirkonnad olid end Gruusiast sõltumatuks kuulutanud. Rahvusvaheline kogukond peab neid Gruusia okupeeritud territooriumiteks ning mõlemas asuvad Vene sõjaväebaasid.

Neli riiki nõudsid "Venemaa Gruusia-vastase sõjalise agressiooni" 10. aastapäeval tehtud ühisavalduses Moskvalt 2008. aasta 12. augustil Euroopa Liidu vahendusel allkirjastatud relvarahukokkuleppe "täielikku täitmist" ning "Genfi rahvusvahelistel diskussioonidel (GID) konstruktiivselt osalemist".

GID-i protsess käivitati Genfis 2008. oktoobris Gruusia konflikti tagajärgedega tegelemiseks.

Poola, Leedu, Läti ja Ukraina ärgitasid Venemaad "andma EL-i vaatlusmissioonile ning rahvusvahelistele inimõiguste vaatlusmehhanismidele ligipääsu Gruusia okupeeritud aladele".

"Meie, Ukraina, Läti, Leedu ja Poola esindajad oleme tulnud Gruusiasse märkima Venemaa Gruusia-vastase sõjalise agressiooni kümnendat aastapäeva ja kinnitama üle meie kõigutamatu toetuse Gruusia suveräänsusele, iseseisvusele ja territoriaalsele terviklikkusele selle rahvusvaheliselt tunnustatud piirides", ütlesid avalduses Gruusiat külastavad Leedu välisminister Linas Linkevičius, Läti välisminister Edgars Rinkēvičs, Poola välisminister Jacek Czaputowicz ja Ukraina asepeaminister Pavlo Rozenko.

"Me tahame juhtida tähelepanu naaberriigi esimesele sõjalisele agressioonile suveräänse riigi vastu Euroopa sõjajärgses ajaloos ja selle territooriumi jätkuvale okupeerimisele," ütles Czaputowics esmaspäeval pärja asetamise tseremoonial lennuõnnetuses hukkunud Poola endise presidendi Lech Kaczyński mälestusmärgi juures Thbilisis.

Eesti välisminister jäi Gruusia sõja aastapäeva tähistamisest eemale

Välisminister Sven Mikser ei osale erinevalt oma Läti, Leedu ja Poola kolleegist sel nädalal Thbilisis toimuval Gruusia-Vene sõja 10. aastapäeva mälestusüritustel.

"Gruusiasse minek oli Leedu-Poola ühisinitsiatiiv, millega liitumist pakuti ka Eestile. Initsiatiiv külastada Gruusiat selle ajaloolise sündmusega seoses on kindlasti tervitatav, kuid see ei tähenda, et kohal viibivate sõprade nimistu peaks olema tingimata ammendav. Leedu, Läti, Poola, Ukraina ministrid esindavad kõiki Gruusia sõpru, sealhulgas ka Eestit," ütles Mikser teisipäeva BNS-ile, kommenteerides enda eemalejäämist.

"Tõepoolest kutsus Poola kolleeg ka mind endaga Gruusia visiidil ühinema, kuid paraku tuli kutse väga hilja ning mul oli samal ajal kavas pikalt ette planeeritud puhkusereis. Tegemist on lihtsa ajakava konfliktiga. Kinnitasin üle Eesti toetust Gruusiale oma tänases avalduses ja Gruusia toetamine on kõrgel kohal välisministeeriumi igapäevases töös," rõhutas Mikser.

Gruusia välisministeeriumi teatel saabusid Poola välisminister Jacek Czaputowicz, Leedu välisminister Linas Linkevičius ja Läti välisminister Edgars Rinkēvičs ja Ukraina asepeaminister Pavlo Rozenko esmaspäeval Thbilisisse. Gruusia näeb visiidis toetuse ja sõpruse manifestatsiooni, vahendas uudisteagentuur Interfax Gruusia ministeeriumi teadet.

Samas tegi Eesti välisminister avalduse, milles avaldas toetust Gruusia terviklikkusele ning kutsus Venemaad oma vägesid tagasi tõmbama.

"Homme täitub 10 aastat Venemaa agressioonist Gruusia vastu, millega Venemaa rikkus tõsiselt rahvusvahelist õigust ning kahjustas regionaalset julgeolekut ja stabiilsust. Rahvusvahelise õiguse jäme rikkumine Venemaa poolt kestab Gruusias tänaseni. On murettekitav, et nende aastate jooksul ei ole jõutud konflikti lahendamiseni ning Venemaa okupeerib jätkuvalt Gruusia alasid. Abhaasia ja Lõuna-Osseetia on Gruusia lahutamatud osad, riigi suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust tuleb täiel määral austada. Okupeeritud alade jätkuv militariseerimine, piiride ehitamine, liikumispiirangud, takistused hariduse omandamisel on taunitavad ning kahjustavad püüdeid leida konfliktile rahumeelset lahendust," ütles Mikser oma avalduses.

"Tänasel aastapäeval meenutame Venemaale kohustust täita 2008. aasta 12. augusti rahulepet, mis nõuab relvajõudude tagasitõmbumist ning rahvusvahelise rahuvalvemissiooni loomist. Kuni de facto võimud ignoreerivad üleskutseid lubada rahvusvahelisi organisatsioone takistamatult okupeeritud aladele, peame hoidma Euroopa Liidu Gruusia vaatlusmissiooni, mis on ainus rahvusvaheline missioon kohapeal. Sama vajalik on dialoogikanalina Genfi kõneluste jätkumine, mille raames tuleks heas usus ja konstruktiivselt lahendust otsida," lõpetas Mikser oma avalduse.

Massiivne sõjategevus Gruusia vägede ning selle separatistlike Lõuna-Osseetia ja Abhaasia vabariigi vägede vahel, mida toetasid Vene relvajõud, algas 7. augustil 2008. Lahingutegevus lõppes 12. augustil, kui Vene tollane president Dmitri Medvedev kiitis Moskvas heaks Euroopa Liidu nimel Prantsuse presidendi Nicolas Sarkozy vahendatud kuuepunktilise rahuplaani. Sõja tagajärjel jäid suured alad Gruusias Venemaa kontrolli alla.