Eesti välisminister jääb Gruusia sõja aastapäeva tähistamisest eemale ({{commentsTotal}})

Eesti välisminister Sven Mikser
Eesti välisminister Sven Mikser Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Välisminister Sven Mikser ei osale erinevalt oma Läti, Leedu ja Poola kolleegist sel nädalal Thbilisis toimuval Gruusia-Vene sõja 10. aastapäeva mälestusüritustel.

"Gruusiasse minek oli Leedu-Poola ühisinitsiatiiv, millega liitumist pakuti ka Eestile. Initsiatiiv külastada Gruusiat selle ajaloolise sündmusega seoses on kindlasti tervitatav, kuid see ei tähenda, et kohal viibivate sõprade nimistu peaks olema tingimata ammendav. Leedu, Läti, Poola, Ukraina ministrid esindavad kõiki Gruusia sõpru, sealhulgas ka Eestit," ütles Mikser teisipäeva BNS-ile, kommenteerides enda eemalejäämist.

"Tõepoolest kutsus Poola kolleeg ka mind endaga Gruusia visiidil ühinema, kuid paraku tuli kutse väga hilja ning mul oli samal ajal kavas pikalt ette planeeritud puhkusereis. Tegemist on lihtsa ajakava konfliktiga. Kinnitasin üle Eesti toetust Gruusiale oma tänases avalduses ja Gruusia toetamine on kõrgel kohal välisministeeriumi igapäevases töös," rõhutas Mikser.

Gruusia välisministeeriumi teatel saabusid Poola välisminister Jacek Czaputowicz, Leedu välisminister Linas Linkevičius ja Läti välisminister Edgars Rinkēvičs ja Ukraina asepeaminister Pavlo Rozenko esmaspäeval Thbilisisse. Gruusia näeb visiidis toetuse ja sõpruse manifestatsiooni, vahendas uudisteagentuur Interfax Gruusia ministeeriumi teadet.

Külalised võtavad osa ümarlauaarutelust Euroopa julgeoleku, Abhaasia ja Lõuna-Osseetia olukorra ja konfliktide rahumeelse lahendamise teemal. Ministrid püüavad saada vahetut infot olukorra kohta Gruusia ja Lõuna-Osseetia piiril, mida Thbilisi ei tunnusta, vaid nimetab okupatsioonijooneks. Väliskülalised kohtuvad Gruusia presidendi Giorgi Margvelašvili, peaministri Mamuka Bahtadze ja parlamendispiikri Irakli Kobahhidzega.

Samas tegi Eesti välisminister avalduse, milles avaldas toetust Gruusia terviklikkusele ning kutsus Venemaad oma vägesid tagasi tõmbama.

"Homme täitub 10 aastat Venemaa agressioonist Gruusia vastu, millega Venemaa rikkus tõsiselt rahvusvahelist õigust ning kahjustas regionaalset julgeolekut ja stabiilsust. Rahvusvahelise õiguse jäme rikkumine Venemaa poolt kestab Gruusias tänaseni. On murettekitav, et nende aastate jooksul ei ole jõutud konflikti lahendamiseni ning Venemaa okupeerib jätkuvalt Gruusia alasid. Abhaasia ja Lõuna-Osseetia on Gruusia lahutamatud osad, riigi suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust tuleb täiel määral austada. Okupeeritud alade jätkuv militariseerimine, piiride ehitamine, liikumispiirangud, takistused hariduse omandamisel on taunitavad ning kahjustavad püüdeid leida konfliktile rahumeelset lahendust," ütles Mikser oma avalduses.

"Tunnustame Gruusia valitsuse pühendumist dialoogi otsimisele. Gruusia valitsuse rahualgatus "Samm parema tuleviku suunas" otsib võimalusi elujärje parandamiseks mõlemal pool kontrolljoont. Sellist kaasavat lähenemist pooldab ka Euroopa Liit," lisas Eesti välisminister.

"Tänasel aastapäeval meenutame Venemaale kohustust täita 2008. aasta 12. augusti rahulepet, mis nõuab relvajõudude tagasitõmbumist ning rahvusvahelise rahuvalvemissiooni loomist. Kuni de facto võimud ignoreerivad üleskutseid lubada rahvusvahelisi organisatsioone takistamatult okupeeritud aladele, peame hoidma Euroopa Liidu Gruusia vaatlusmissiooni, mis on ainus rahvusvaheline missioon kohapeal. Sama vajalik on dialoogikanalina Genfi kõneluste jätkumine, mille raames tuleks heas usus ja konstruktiivselt lahendust otsida," lõpetas Mikser oma avalduse.

Massiivne sõjategevus Gruusia vägede ning selle separatistlike Lõuna-Osseetia ja Abhaasia vabariigi vägede vahel, mida toetasid Vene relvajõud algas 7. augustil 2008. Lahingutegevus lõppes 12. augustil, kui Vene tollane president Dmitri Medvedev kiitis Moskvas heaks Euroopa Liidu nimel Prantsuse presidendi Nicolas Sarkozy vahendatud kuuepunktilise rahuplaani. Sõja tagajärjel jäid suured alad Gruusias Venemaa kontrolli alla.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: