Õunatalu on põuase suvega pumbanud puudele 4,6 miljonit liitrit vett ({{commentsTotal}})

Halika Õunatalu tänavusel põuasel suvel.
Halika Õunatalu tänavusel põuasel suvel. Autor/allikas: Halika Õunatalu

Taluõuna nimel all Nõmme turul oma õuntega kauplev Halika Õunatalu tõdeb, et tänavuse erakordse põuaga on nad pidanud oma viljapuudele pumpama joogiks juba 4,6 miljonit liitrit vett. Varasemate aastate investeeringute tõttu kastmissüsteemi on enamik nende saagist päästetud, ent tänavusi kastmiskulusid pole nad veel kokku arvutanud.

"Päästame saaki ja ikka veel kastame. Sel suvel oleme oma õunaaedadesse kastnud 4 600 000 liitrit vett. Tilkkastmine on töös olnud 60 päeva. Esimene kastmine põuatunnustega aedades oli juba 21. mail. Peremees on pumpasid kokku käivitanud 250 korda. Aiad on erinevates kaugustes. Ka sinna sõit võtab suure osa päevasest ajast ja tekitab lisaks bensiinipumpadele autosõidu kulu," kirjeldab Halika Õunatalu perenaine Ille Kasvand talu Facebooki lehel tänavuse suve iseärasusi.

"Peremees jookseb ka jala päevas kilomeetreid, et kontrollida trasse ja vahetada filtreid, käia palava ilmaga kummikutega kaldamudas. Nii nagu meie joogivesi, on ka õunapuude vesi vaja filtriga puhastada. Kaks suurt isekaevatud tiiki on põhjani tühjaks pumbatud. Sügaval põhjas on alles väike loiguke, kuhu arvatavasti öösel natuke maa seest vett tagasi immitseb, see meie õunu ilmselt praegu päästab. Voolik viib vee iga puu alla, seepärast on ka piltidel näha, et puu on roheline ja reavahed kõrbevad," kirjeldab Ille Kasvand.

Pereettevõtte õunaaiad asuvad Põlvamaal Räpinas, kus kasvatatakse umbes 30 sorti ubinaid 22 hektaril. Õunakasvatamisele pühendutakse juba 18 aastat, maasikaid kasvatas pere 15 aastat. Ehkki Räpinas on päikesepaistet rohkem kui mujal, mis keskmisel suvel annab sealkandis õunakasvatamiseks eelise, siis Peipsi järve ja Haanja kõrgustiku tõttu, mis pilved enda peale tõmbavad, on selles maanurgas ka keskmisest vähem vihma.

Vanema õunaaia saak seitsmelt hektarilt kantakse tänavu maha: ehkki aed asub jõe lähedal, puudub seal kastmissüsteem - põllumajandusreeglid ei luba üldkasutatavaid veekogusid intensiivseks kastmiseks kasutada -, nii et selles aias andis pere tänavu alla. Pealegi on sealsed õunapuud 40-50 aastat vanad, nii et ei vääri enam investeeringuid.

"Seal on saagikus põhõmõtteliselt null – õunu on küll palju, aga jääb väikeseks, kibedaks. Sealt ei saa ka mahla – mahla maitse muutub. Kümme protsenti saagist kanname maha," ütleb pereisa Kalmer Kasvand ERR-ile. "Sel aastal korjame õunu 15 hektarilt."

Kasvand lisab, et neil on tänavu veel isegi hästi läinud tänu varasematel aastatel tehtud investeeringutele. Kes aga kastmissüsteemidesse investeerinud pole, ei pruugigi müüdavat saaki saada. Küsimus pole üksnes tänavuses saagis - kannatada võib ka järgmise aasta saak, kui tänavu puud janusse jäid.

"Oleme kõik selleks teinud, et järgmise aasta saak ei kannataks," ütleb pereisa. Kasvandi pere on kokku arvutanud, et rajamiskulud korraliku niisutussüsteemiga õunaistanduse tegemiseks on 40 000 eurot hektarilt. Uuemas õunaaias on nad need investeeringud ära teinud.

Halika Õunatalu tänavune saak. Autor: Halika Õunatalu

"Tuleb investeerida suurtesse veemahutitesse, tiikidesse, tilkkastmise süsteemi," loetleb Kalmer Kasvand ja selgitab, et nende tiigid on rajatud veesoonte peale, ent needki täituvad põuasel ajal vaevaliselt - pinnasest imbuv vesi põuasel aastal tiiki täis ei toogi, aga 15 hektari päevane kastmisvajadus on viis pumbatäit ehk 50 tonni vett. Liivase pinnase tõttu kulub vett keskmisest rohkem. "Tilkkastmist õunaaedades pole paljudel. Ei kujuta ette, kuidas ilma selleta kastetakse."

Hea süsteemi tõttu on nende saak kobe ning ohtra päikese tõttu maitsevad õunad ka teisiti - päike küpsetab need suureks ja magusaks, kui peremees samal ajal hoolsalt kastab. "Aga kui jääb veenälga, jäävad väikeseks ja kibedaks," hoiatab pereisa Kalmer.

Ja nii Kasvandid muudkui kastavadki. Palju seni kulunud 4,6 miljonit liitrit vett ettevõttele maksma läheb, pole nad veel kokku arvutanud. Põud pole ju läbi ka veel. "Päris suur number tuleb," ütleb pereisa vaid.

Esimestesse suveõuntesse, mis Nõmme turul juba lettidel ostjaid ootavad, nad lisakulusid sisse ei kirjutanud. Kui põud jätkuma peaks, võib see aga hakata mõjutama ka sügisõunte kvaliteeti ja hinda.

Halika Õunatalu tänavune saak. Autor: Halika Õunatalu

Kompensatsiooni põua eest ei tule, üksnes PRIA pindalatoetuse võib erandkorras varem kätte saada, ent seegi pole teab-mis-suur. "Niidad korra ära ja ongi raha otsas," ütleb Kasvand, lisades, et Eesti on valinud prioriteetseteks põllumajandusharudeks, mida toetada, vilja- ja loomakasvatuse. Aiandus ja köögiviljakasvatus saavad vaid pisku.

Kasvandi pere, kelle liikmete eesnimede esitähtedest ettevõttele nimi Halika saadi, tõdeb, et möödunud aastal samal ajal tuli neil rinda pista aga vastupidise äärmusliku ekstreemsusega - suure veeuputusega.

"Vesi viis teed, pehmes pinnases kukkusid õunapuu read ja traktor oli kõhuli mudas," meenutab Ille Kasvand. Aastad pole vennad.

Halika Õunatalu möödunud suvel. Autor: Halika Õunatalu

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: