Luik: Eesti võlgneb McCainile erakordselt palju ({{commentsTotal}})

Kaitseminister Jüri Luik ütles, et Eesti võlgneb väikese riigina USA senaatorile John McCainile erakordselt palju.

USA vabariiklasest senaator ja kunagine presidendikandidaat John McCain
suri 81 aastasena.

Jüri Luik rääkis "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et McCain oli globaalse haardega poliitik, kes jättis oma sügava jälje nii USA sisepoliitikasse kui ka ülemaailmsesse poliitikasse.

"Tema oli see, kes esindas ja kaitses demokraatlikke väärtusi sellisel moel, et USA pidi olema nende väärtuste kõige tugevam kandja ja kasutama oma hiiglaslikku poliitilist ja vajadusel ka sõjalist jõudu selleks, et toetada väiksemaid riike, toetada demokraatiaid ja olla totalitaarsete süsteemide vastu," rääkis Luik.

"Ja loomulikult Eesti jaoks, väikese riigi jaoks väga raskes geopoliitilises positsioonis mängis selline tugev ja jõuline USA poliitik, kes samas ei olnud seotud 100-protsendiliselt täitevvõimu reaalpoliitiliste kohustustega, erakordselt kõrget rolli, sest ta oli selline moraalne kompass, mis aitas USA-s formeerida poliitilist konsensust selle taha, et toetada näiteks Eestit, Lätit, Leedut NATO liikmeks saamisel. See polnud sugugi mitte asi, mis tuli taevast ülevalt, selle nimel tehti tublisti tööd ja McCain oli selle töö eesliinil," lisas minister.

Luik märkis, USA sisepoliitiliselt hakkab nüüd McCaini pärandi tõlgendamine. Ta selgitas, et McCain oli tihtipeale presidendi ja kongressi eriarvamuste üks kandjatest.

"USA-s ma ei mäletagi sellist aega, kus president ja kongress mängivad niivõrd olulist rolli peaaegu võrdsetena välispoliitikas, sest tavaliselt välispoliitikas on presidendil ikkagi prioriteetne tegemine. Aga hetkel, väga paljudes küsimustes, näiteks selles samas Vene küsimuses, on president ja kongress tihtipeale ka eriarvamustel ja selle eriarvamuse üks kandja oli muidugi McCain. Senatis on 100 liiget, selles mõttes on selge, et ei ole mõeldav, et senat tervikuna on ühe või teise poliitika poolt või vastu, nii et väga palju sõltub sellest, kas senatist kasvab välja mõni uus kõneisik sellele poliitilisele suunale, mida esindas senaator McCain," rääkis Luik.

President Toomas Hendrik Ilves tuli välja mõttega, et Eesti võiks teha ettepaneku anda NATO peakorteri uuele hoonele John McCaini nimi. Luik kommenteeris, et McCaini peaks kindlasti mälestama ja seda peaks tegema ka Eesti.

"Me peaksime ka siin, Eestis mõtlema, kuidas tema mälestust jääduvstada, sest tõesti, me võlgneme talle väikese riigina erakordselt, erakordselt palju. See, et me oleme täna NATO-s, ma arvan, selleks ei pea olema julgeolekuanalüütik, et öelda, millistest probleemidest see on meid päästnud," ütles Luik.

"Aga mis puudutab konkreetset ideed, siis ma arvan, et kui seda tõesti tahta saavutada, et NATO peakorterile saaks senaator McCaini nimi, siis on väga oluline pidada läbirääkimisi teiste liikmesriikidega. Loomulikult, juhtroll siin on Ameerika Ühendriikidel, lõpuks oli tegu ju Ameerika Ühendriikide senaatoriga, nii et Ameerika administratsioonil on sellises küsimuses kindlasti väga suur sõnaõigus," lisas minister.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: