Jahimehed: hunte tuleks rohkem küttida ({{commentsTotal}})

Sel aastal on sagenenud juhtumid, kus hunte on nähtud inimasulates. Jahimeeste esindaja sõnul on see tingitud nende inimpelguse vähenemisest.

Juba neljandat aastat pole metsseajaht jahimeeste jaoks lõbu, vaid kohustus. Kõik selle nimel, et järgmise aasta märtsiks langetada metssigade asustustihedus tasemele üks isend tuhande hektari kohta jahipiirkonnas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Metsas me seda katku tõrjuda ei suuda, see katk teeb looduses oma töö nagu kõik teised haigused, mis loodusesse satuvad ja lõpuks tekib looduses loomadel resistentsus ja nad elavad selle lihtsalt üle. Aga täna me hoiame arvukuse madalal sellepärast, et haigus ei jõuaks farmidesse," selgitas keskkonnaministeeriumi jahindusnõunik Tõnu Traks.

Haigus ja massiline jaht on viinud selleni, et kohtumine metsseaga on muutunud pigem haruldaseks. See on muutnud ka huntide toidusedelit.

"Tema metsas orienteerub väga lihtsalt ringi - see, mis ette jääb, seda süüakse. Kõige rohkem jääb talle ette kährikkoer, kobras, metskits, põdra kallale minekut ta enne pikalt kaalub. Ja loomulikult koduloomad," rääkis Eesti jahimeeste seltsi tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe.

Sel kevadel jõudis avalikkuseni mitu juhtumit, kus hunt pures või viis koduhoovist koera kaasa. Läänemaal jäi suisa turvakaamerasse koera ja huntide võidujooks.

See, et inimene hunte rohkem näeb, ei tähenda Traksi hinnangul huntide arvukuse hüppelist kasvu.

"Seal konkreetselt koer ajas kahte hunti taga ja tegu oli koerte pulmaga, kust hundid otsustasid osa võtta - noored hundid ilmselt. Aga miks rohkem räägitakse ja nähakse on see, et väga palju on rajakaameraid täna ja hästi palju nähakse kaamerates loomi ja siis arvatakse, et arvukus on kasvanud," rääkis Traks.

Tema hinnangul võib hunte rohkem näha ka seetõttu, et metskitsed otsivad inimasustuste juurest rohkem toitu kui metssead ja hundid lihtsalt liiguvad saagi järel.

Jahimehed leiavad, et kuigi hundid on läbi aegade kodukoeri süüa armastanud, on huntide inimpelgus märgatavalt vähenenud.

"Suurkiskjate ebanormaalse käitumise põhjuseks on kolm asja: haigus, nälg ja vähene küttimine. Siis kaob ära inimpelgus. Kui uskuda ametnike andmeid, siis meil marutaudi ei ole, kui uskuda ulukiuurijaid, siis nälga metsas ka ei ole, siis järelikult jääb ainult üks võimalus - küttimissurve on liiga väike, et hundil kaob inimepelgus," ütles Lillemäe.

Eelmisel aastal kütiti Eestis 111 hunti.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: