Kapo asejuht: julgeolekukontroll ei ole riigireetjat täielikult välistav meede

Riho Terras, Anna Pihl, Martin Arpo.
Riho Terras, Anna Pihl, Martin Arpo. Autor/allikas: ERR

Kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Martin Arpo ütles, et riigisaladusele juurdepääsuloa eelduseks olev julgeolekukontroll ei ole kunagi sada protsenti riigireetjat välistav meede.

Arpo selgitas ETV saates "Esimene stuudio", et seaduses väga täpselt kirjas, mis on asjaolud, mis välistavad juurdepääsu riigisaladusele ja mis võivad välistada. Viimase puhul on kaitsepolitseil kaalutlusõigus.

Asja teeb tema sõnul keeruliseks veel see, et kõik on kohtus vaidlustatav. "Kui seaduses loetletud välistavaid asjaolusid ei esine ja on ainult kaalutavad asjaolud, on võimalik minna kohtusse vaidlema, kas asjaolud on piisavalt tõsised."

Näitena toodud küsimusele, kas kui kellegi isa on töötanud nõukogude piirivalves, välistab see juurdepääsuloa, vastas Arpo eitavalt. Küll aga möönis ta, et perekondlikke suhteid kapo ikka vaatab.

"Selge, et vaatame. Usaldusväärsus on märksõna, mida saame hinnata ja mille alusel saame kaaluda. Kellegi õigusi ei saa piirata tema perekondliku päritolu tõttu, küll aga tema enda käitumise tõttu. Ehk siis perekondlike seoste või ka muude sõpruskondlike seoste kontekstis saab hinnata selle isiku käitumist ja julgeolekuriske," selgitas kaitsepolitsei juhi asetäitja.

"Aga veelkord - need alused, mille põhjal on võimalik julgeolekukontrollis riigisaladuse juurdepääsuloa andmisest keelduda, on seaduses selgelt loetletud ja meil ei ole võimalik improviseerida ega kõhutunde põhjal otsustada," rõhutas ta.

Arpo vastas jaatavalt küsimusele, kas riigireetmises kahtlustatav Deniss Metsavas läbis julgeolekukontrollid ka ajal, mil ta väidetavalt Vene eriteenistustele infot andis.

"Ei saa öelda, mitu korda, aga ta läbis. Julgeolekukontroll on ennekõike ennetav meede. Tänu kontrollile ja arvukatele keeldumistele, mis me teeme, on raskendatud potentsiaalsete riigireeturite saamine riigisaladustele ligi. Seda ennetavat tööd oleme teinud palju ja see on kindlasti tulemuslik. Aga see ei ole sada protsenti välistav meede," rääkis Arpo.

"Kui seaduses nimetatud keeldumise alust ei ole, on meil võimalik siiski teha järeljulgeolekukontrolli. Ehk tuvastada riskid ja nende põhjal teha oma tööd. Kogu meetmete süsteemi tulemusena on meil riigireetur tabatud," lisas ta.

Terras: on ikka kaabakas!

Stuudio teine külaline, kaitseväe juhataja Riho Terras ütles, et kaitseväe juhtkond on juhtunust parasjagu šokis.

Saatejuht Anna Pihl küsis Terrase käest, mis tundega vaatab ta praegu Deniss Metsavase vareasemaid patriootlikke sõnavõtte.

"On ikka kaabakas! Kahepalgelisus on hämmastav. Mina ei oska inimese pähe vaadata," vastas Terras.

Terrase sõnul on ta tunded kahetised. Et keegi osutus reetjaks, on ülimalt negatiivne emotsioon. Aga see, et üks julgeolekurisk on nüüd likvideeritud, on positiivne.

Terrase sõnul sai Metsavas kaitseväes korralikku palka, 2000 euro ringis. Palkade kohta kaitseväes üldiselt, vastas ta, et Eesti riik maksab vastavalt oma võimetele, kuid raha ei saa kunagi olla põhjus riigireetmiseks.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: "Esimene stuudio"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: