"Kui vahetult pärast tabamist rääkisin, et Metsavas töötas Vene sõjaväeluure jaoks rohkem kui viis  aastat, siis koostöö algas 2007. aastal ehk see kestis rohkem kui kümme  aastat. Töötasu, mis Deniss Metsavas aastate jooksul sai, polnud suur - alla 20 000 euro kokkuvõttes," ütles kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisalu pressikonverentsil.

Sinisalu lisas, et Metsavas põhjustas oma käitumisega olukorra, kus tal ei jäänud muud üle kui asuda Vene sõjaväeluurega koostööle.

"Tema jaoks oli mõttekoht, et ta ei tulnud sellest rääkima. Ja ta rääkis ennast üha sügavamalt sisse ja välistas koostöö."

Samuti süüdi mõistetud Metsavase isal Pjotr Volinil oli riigiprokurör Inna Ombleri sõnul abistav funktsioon.

"Volin ei olnud see, kes infot andis, vaid kulleri rollis, kes infot üle andis."

Sinisalu sõnul on Metsavase ja Volini tekitatud kahju suuruse hindamisel kaks aspekti.

"Kahjude hindamine kaitseministeeriumis praegu käib. Aga mida alati reeturite puhul öelda, siis kahju on raskesti mõõdetav. Ehk mis kahju on nad põhjustanud ka organisatsioonile, töömeeleoludele ja inimeste psüühikale. Iga reeturi toime pandud tegu toob alati suured kahjud."

Info, mis lekkis oli seotud riigikaitsega ja oskusi selle info esitamiseks Metsavasel oli. "Nii Deniss Metsavase poolt kogutud riigisaladust kui ka salastatud välisteavet kui ka asutusesisest teavet edastati nii igasuguseid konspireeritud sidekanaleid kasutades, selliseid klassikalisi luureaspekte silmas pidades kui ka vahetutel kohtumistel. Sealhulgas ka Vene Föderatsioonis," selgitas Ombler "Aktuaalsele kaamerale".

Ombleri sõnul ei olnud Metsavasel ja Volinil teo toime panemiseks ühest motiivi. "Mõlema isisku puhul ilmselt saab rääkida segamotiividest, seal oli ühte ja teist aspekti. Päris inimese sisse ju ei näe, miks ta sellise, oma riigi vastu teo toime paneb, aga selge on see, et me oleme tuvastanud Venemaa luure poolt nii nende kulude hüvitamist kui ka teatavat tasu maksmist edastatud teabe eest," ütles Ombler.

Sinisalu sõnul on kogu loo moraal see, et alates 2008. aastast on tabatud kuus riigireeturit ja 11 Vene eriteenistustega koostööd teinud isikut.

"Kui inimesel on tekkinud kontakte Vene eriteenistustega, on soovitav tulla kohe ja ära rääkida. Me liigume selles suunas, et me tabame need inimesed, mistõttu ei ole mõtet jätta neid kontakte enda teada. Ei maksa iseenda ja oma lähedaste elu ära rikkuda," sõnas Sinisalu.

Kahjunõuet Eesti riik kriminaalmenetluse käigus ei esitanud, küll aga pole välistatud, et kaitseministeerium pärast oma uurimise lõppu rahalise nõude siiski esitab.

Esmaspäeval mõistis Harju maakohus riigireetmises ning asutusesisese teabe välisriigile edastamises süüdi endise kaitseväelase Deniss Metsavase (38) ja tema isa Pjotr Volini (65). Kokkuleppemenetluses mõistis kohus Metsavasele karistuseks 15 aastat ja 6 kuud vangistust ning Volinile 6 aastat vangistust.

Karistuse kandmise algust arvestatakse Metsavase ja Volini kinnipidamisest mullu septembris, teatas maakohtu pressiesindaja.

Metsavas ja Volin abistasid Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Peavalitsust (GRU) Eesti-vastase vägivallata tegevusega ning kogusid ja edastasid GRU-le Eesti riigisaladusi, salastatud välisteavet ja asutusesisest teavet.

Metsavas pani riigivastased kuriteod toime enam kui kümne aasta jooksul, Volini tegevus kestis ligikaudu poole vähem, samuti oli tema roll oluliselt väiksem, kuid lisaks eelmainitule mõisteti ta süüdi ka kahes laskemoona ebaseadusliku käitlemisega seotud kuriteos.

Enamik kuritarvitatud teabest oli Eesti riigisaladusega kaetud info ning asutusesisene teave. Peamiselt leidis Metsavase ja Volini ebaseaduslik tegevus aset Eestis ja Venemaal. Info üle andmiseks kasutati nii sidekanaleid kui ka vahetuid kohtumisi ning selle eest said süüdimõistetud ka tasu.

Kohtuasja arutati kinniseks kuulutatud istungil. Menetluskuludena mõisteti Metsavaselt välja 1350 (sundraha) ning Volinilt 2532 eurot (sundraha, ekspertiisitasu ja kaitsjatasu).

Kriminaalmenetlust juhtiva riigiprokuröri Inna Ombleri sõnul on riigivastaste süütegude menetlemine prokuratuuri prioriteet. "Riigivastaste kuritegude puhul on tõendite kogumine ja menetlemine väga spetsiifiline. Käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendid sisaldasid Eesti riigisaladust ja salastatud välisteavet, mistõttu oli igati mõistlik lahendada kriminaalasi kokkuleppemenetluses," ütles Ombler.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtis riigiprokuratuur ja viis läbi kaitsepolitseiamet.

Koos ülaltoodud riigireeturitega on kaitsepolitsei alates 2008. aastast (11 aasta jooksul) tabanud kuus riigireeturit ja 11 Venemaa eriteenistuse kasuks Eesti riigivastase kuriteo toime pannud inimest. Kõik nad on prokuratuuri juhtimisel kohtu alla antud ning kohus on nad süüdi mõistnud.