Teadur riigireetmise juhtumitest: neid tuleb veel nii Eestis kui ka mujal ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Eestit raputas äsja järjekordse riigireetmise ilmsikstulek. Viimase kümne aasta jooksul on taolised süüdistused viinud trellide taha Herman Simmi, Aleksei Dresseni ja Vladimir Veitmani. Esmaspäev tõi sellesse nimekirja lisa. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris nii major Deniss Metsavase juhtumi tagamaid kui ka Venemaa luureteenistuste tegevust laiemalt.

Kaitsepolitsei pidas esmaspäeval Viimsis kinni major Deniss Metsavase, süüdistuseks riigireetmine. Koos isa Pjotr Voliniga toimetati Vene sõjaväeluurele GRU Eesti riigisaladusi ja salastatud välisteavet. Ühtekokku üle viie aasta. Viimase kümne aasta jooksul on aga tegu juba neljanda suure riigireetmise juhtumiga, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal"."

Miks tuli mõneaastase vahe järel taas kord selline riigireetmise juhtum päevavalgele? Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Ivo Juurvee, kelle doktoritöö räägib riigisaladuse kaitsest maailmasõdadevahelises Eestis, kommenteeris, et idanaabritega läbikäimises ongi see paratamatu normaalsus.

"Ega selles midagi väga üllatavat ei tundu. See näitab seda, et Vene teenistused teevad oma tööd ja teevad oma tööd ka meie teenistused. Nemad luuravad, meie vastuluurame," nentis ta.

Küsimusele, kas Metsavase juhtum on osa sellest mustrist või on see kuidagi teistmoodi, vastas Juurvee järgnevalt: "Ma arvan, et nii ja naa. Ta ongi osa mustrist ja iga juhtum on kindlasti ka teistmoodi."

Neid suure kella külge pandud juhtumeid on viimase kümne aasta jooksul olnud neli. Trellide taga on riigiametnik Herman Simm, kelle 2008. aastal toimunud vahistamiseni viis riigisaladuste toimetamine Vene välisluureteenistuseni. 2012. aastal tunnistas end riigireetmises süüdi kaitsepolitseinik Aleksei Dressen, kes kolm aastat hiljem üle Piusa jõe kulgeva silla Venemaale jalutas - vastutasuks Eston Kohver. 2013. aastal mõisteti süüdi kaitsepolitseinik Vladimir Veitman, kes üle kümne aasta samuti Venemaa heaks luuraks ning siis nüüd sel nädalal kaitseväe ohvitser major Deniss Metsavas.

Kas see trend järgnevate aastate jooksul jätkub?

"Seda on keeruline prognoosida, tegelikult neid juhtumeid siiski on piisavalt vähe, et see Exceli tabeli joonistamine võib-olla siin otsest head pilti ei anna, aga selge on see, mida on minu meelest varem ka kaitsepolitsei on öelnud oma avalikus kommunikatsioonis alati, kui keegi vahele võetakse, et küll neid tuleb veel. Ja tõenäoliselt see niimoodi on. Et tuleb neid veel nii Eestis kui ka teistes riikides," lausus Juurvee.

Tõsi, Eesti polegi ju ainulaadne selles olukorras, sest luurajaid on välja saadetud isegi USA-st, kui möödunud kümnendi lõpus vahistati kümme nii nimetatud illegaali. Palju hilisemast ajast on Venemaa olnud pildis topeltagent Sergei Skripali mürgitamisjuhtumiga, mis nii Briti kui mitme teise lääneriigi valitsuse sõnul on Moskva kätetöö. Kui palju on ühel riigil kaotada selliste juhtumite päevavalgele tulemisest?

"Nagu on näha, ütleme just selle Skripali juhtumi puhul, mis on ka erakordselt räige, et siin ei tegeleta lihtsalt info kogumisega, vaid inimesed saavad surma ja ka kõrvalised inimesed, siis kaotada võib olla üsnagi palju, seda nii sanktsioonide läbi ja avalike väljasaatmiste kaudu, ja siis ka muude asjade läbi, mida me ei näe võib-olla tavainimestena," tunnistas teadur Juurvee.

Ometi oli aasta veel 2009, kui USA ja Venemaa välisminister Hillary Clinton ja Sergei Lavrov koos reset-nupule vajutasid, ehkki Gruusias toimunud augustisõjast oli möödas vähem kui aasta. Presidendid Donald Trump ja Vladimir Putin kohtusid nüüd äsja ka Helsingis, kuid ilmselt ei liigu Lääne ja Venemaa suhted pärast lõppevat nädalat ei ühele ega teisele poole.

"Kui me vaatame näiteks, et ta (Venemaa - Toim.) on okupeerinud Krimmi ja Ida-Ukraina, on lastud alla reisilennuk, kus on saanud surma üle kahesaja inimese, siis nende tegudega võrreldes on kahe Eesti kodaniku värbamine veel tegelikult suhteliselt väike asi," lausus Juurvee lõpetuseks.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: