- Kümne aasta jooksul Eesti arenemine kõrgtehnoloogiliseks ökoriigiks. Eesti peab saama kogu maailmale eeskujuks olevaks, originaalseid ja hädavajalikke lahendusi rakendavaks ning teistelegi pakkuvaks ainulaadseks öko-digiriigiks, mis sellisena on tuntud üle planeedi.

- Eelistame ning soodustame teadusmahuka ja innovatsioonile toetuva "uue majanduse" arengut, mis võimaldab säästa meie looduskeskkonda olulise eluväärtusena. Meie väljakujunev rahvusvaheline tuntus pilootmaa ja öko-digiriigina tagab huvi Eesti toodete, teenuste, teaduse ja uuslahenduste vastu ning muudab Eesti hinnatud sihtriigiks kvaliteetturismile.

- Lihtsa ja tõhusa riigisüsteemi arendamine, kus bürokraatia asemel toimib pigem avatud ja ennastjuhtiv kodanikuühiskond ning riiklust toetava aparaadi kujundamine, mida meie ühiskond jaksab ka ülal pidada.

- Kõige tõhusam ja kokkuhoidlikum viis ühiskonna toimimiseks on konkreetsete otsustamiste ja vastutuse viimine sinna tasandile, kus vastavaid lahendusi kõige igapäevasemalt vajatakse. Kõrgemale tasandile liiguvad need ülesanded ja vastavad otsustused, mida allpool pole võimalik teostada või mida on otstarbekam ellu viia koos suurema hulga peale.

- Robotiseerimine võtab lähitulevikus nii füüsilise, kui vaimse töö konveierid üle. Uued töökohad nõuavad inimestelt senisest teistsuguseid pädevusi. Järelikult tuleb muuta põhimõtteliselt senist haridusmudelit, nagu ka eesmärkide saavutamise hindamise ja nendeni liikumise rahastamise loogikat.

- Ühiskond muutub järjest enam meeskonna- ja võrgustikutöö põhiseks, kuivõrd teisiti ei vea enam uue aja tulemuslikkuse nõudmisi arvestades välja. Järelikult peame juba nüüd liikuma "ruutpesitsi" mõtlemiselt/tegutsemiselt võrgustikepõhisele tegutsemisele kõigil haridus- ning teadus- ja kunstiloome ruumi tasanditel.

- Infoühiskond muutub järjest kiiremini üha keerukamaks ning raskemini ennustatavamaks. Me ei oska täpselt ette näha, milliseid teadmisi ja oskusi tuleb tulevikus edukaks toimetulekuks omandada, "valmisretseptid" või "rusikareeglid" enam ei kehti. Järelikult peab muutuma õppe sisu ja tähenduslikkus, olles seotud rohkem reaalsete probleemilahenduste ning arendusideedega.

- Kõrgprofessionaalse õpetaja, koolijuhi või õppejõu staatust ei hoia mitte haridust tõendav paber ja/või ametipositsioon, vaid sooritusvõime ning seda tagav pidev õppimine vastavalt muutuvatele oludele.

- Maailma keerukus nõuab hariduse kõigi astmete, selle liikide ning teadus- ja kunstiloome sidusust, sh poliitikakujundamisel ja ressursside planeerimisel ning rakendamisel. Seejuures tuleb investeerida tuleb eelkõige "ajudesse, mitte betooni".

- Omaalgatuse ning igapäevaste ühiskondlike toimingute otsustamise ja läbiviimise mõistlik koht on kohalike kogukondade tasandil. Selleks on sobivaimad maapiirkondades külaseltside liidud ajaloolise kihelkonna või lähiminevikus kujunenud uute koosluste piires ning linnades (Tallinna puhul linnajagudes) asumiseltside liidud. Neile tuleb anda oma eluruumi korraldamiseks kindlatele tingimustele vastavad täitevvõimu volitused ning võimaldada kogukonnaliikmete rahalist panust "kogukonnateenuste" ülalpidamisse arvestada tulumaksust vabastatud tuluosa sisse.

- Senisest veelgi enam väärivad au sisse tõstmist Eesti etnilised ja kultuurilised eripärad (saared, Setomaa, Võromaa jne). Rahvastikuregistris peab saama end etniliselt määratleda setona, kihnlasena, võrokesena jt.

- Laiapõhjaline julgeolekukontseptsioon lähtub inimese, pere- ja kogukonna ning ühiskonna julgeoleku põhimõttest peamistes turvalisust eeldavates valdkondades: füüsiline julgeolek nii sise- kui väliskorrakaitse lõigetes, toidujulgeolek, energiajulgeolek, tervisejulgeolek, õigusjulgeolek, haridusjulgeolek. Aluspõhimõttena on inimeste ise hakkamasaamise eelistamine õpitud abitust loovatele lahendustele. Kui inimene ei saa oma julgeolekutega hakkama, on esmane eelistatud tugiüksus kogukond, sealt edasi kohalik omavalitsus ja alles siis riik üldiste lahenduste lõikes.

- Vabatahtlike võrgustikud toimivad ainult tänu vastava valdkonna professionaalidele. Sellest tulenevalt on võtmetähtsusega korrakaitsjate, päästjate, meditsiinitöötajate, õpetajate ja teadlaste hüppeline palgatõus, mis asetab nad ühiskondlikult õigemasse kohta, kui seni. Nimetatud sektorites töötamisega kaasnev kindlustatult hea sissetulek on investeering, mitte kulurida rahandusministeeriumi exeli-tabelis.