"AK. Nädal" uuris, kui palju on Eesti poliitikas ruumi uutele erakondadele
Kui palju siis on Eesti poliitikas ruumi uutele tulijatele ja keda neist võiks järgmistel valimistel saata edu, käis selgitamas "Aktuaalne kaamera. Nädal".
Päev pärast Eesti taasiseseisvuspäeva teatas poliitiline rühmitus Eesti 200 soovist muutuda erakonnaks. Mõned päevad varem oli Vabaerakonna endine esimees Artur Talvik öelnud, et loob samuti uue erakonna. Veidi hiljem selgus ka selle nimi - Elurikkuse Erakond.
Vaadates tagasi viimasele kuule, võiks kasutada ka väljendit "Nagu seeni pärast vihma". Aga erakonna loomine ei ole loodusseadus.
"Võib tunduda küll, et mul on 100 head mõttekaaslast, aga sajas viiesajani, et erakond teha, on juba väga pikk tee ja sealt viiesajast kolmekümne tuhandeni, kes peaksid sinu poolt hääletama, on ikkagi veel keerulisem jõuda," kommenteeris Turu-uuringute uuringutejuht Juhan Kivirähk.
Eelmiste 2015. aasta valimiste eel tekkis samuti kaks erakonda - Vabaerakond ja EKRE - ja mõlemad said ka riigikogusse sisse.
"Minu arvates oli eelmine kord õhustik uute tulijate jaoks soodsam, oli olnud protestimeelsus ühiskonnas, oli Jääkelder ja oli Rahvakogu ja Vabaerakond tuligi eelkõige oma demokraatia paketiga, et muudetakse poliitilist kultuuri ja poliitilist juhtimiskorraldust, seekord midagi sellist sütitavat ei ole," arvas Kivirähk.
Samas on mõlema praeguse uue erakonna loojatel ambitsioonikad plaanid -valimiste võit või vähemalt mitukümmend kohta riigikogus. Viimati saatis uut erakonda parlamendivalimistel sedavõrd suur edu 2003. aastal, kui Res Publica jäi valimistel ülinapilt Keskerakonna järel teiseks.
"Res Publical oli see tol hetkel võimalik, sest ta vastandas ennast väga selgelt etableerunud erakondadega, võib-olla isegi selliste kergelt korruptiivsete sõnumite ülevõimendamisega ja tal oli võimalik võtta see positsioon," meenutas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste teadus-arendusprodekaan ja politoloog Kristjan Vassil.
Vassil ütles aga, et praegused erakonnad ei paku uutele tulijatele selliseid väljakutseid. "Reform, sotsid, Kesk ei ole kuidagi erakonnad, mis ei saaks oma ülesannetega hakkama. Nad on etableerunud korrekselt toimivad erakonnad."
Olemasolevad erakonnad suudavad ka katta suurema osa sellest spektrist, mis on valijatele meelepärane. "Ja see osa, mis siiani jäi katmata, selle hõlmas väga efektiivselt EKRE," lisas Vassil.
2001. aastal loodud Res Publica esimene esimees oli Rein Taagepera, kes lahkus sellelt kohalt juba järgmisel aastal. Nüüd meenutas ta, et Res Publicalt oodati uut kurssi, aga riigi etteotsa saades ei olegi nii lihtne seda laeva tüürida kui tundub.
"Minu poolt kaasa aidatud Res Publica on esmanäide, kuidas selline rühmitus, niipea kui pääseb riigikokku, muutub üsna tavaliselt erakonnaks. Ei toonud uut stiili riigikogusse Res Publica, rohelised ega Vabaerakond," nentis ta.
Valija on nüüdseks olnud korduvalt tunnistajaks, kuidas suuri muutusi lubava erakonna hääl riigikokku saades hääbub. Seega ei usu Taagepera, et näiteks Artur Talvik suudaks pärast Vabaerakonna vabalangust uue erakonnaga tuhast tõusta.
"Mis puutub sellesse uuesse, äsjasesse erakonda, siis selle juht on ühe erakonna hiljuti tuksi pannud. Saab siis näha, kas ta jõuab järjekordse erakonna üles ehitada, et seda siis uuesti tuksi panna," arutles emeriitprofessor Taagepera.
Eesti 200 puhul aga kattuvad fookusteemad juba olemasolevate erakondade teemadega.
"Need ei erine tavavalija jaoks kuidagi nendest teemadest, millega juba etableerunud erakonnad tegelevad," nentis politoloog Vassil.
See on ka põhjus, miks näiteks Reformierakond, kes võiks iseenesest Eesti 200-le oma valijaid kaotada, esialgu konkurentsi ei pelga.
"Täna on väga keeruline hinnata, kas tegemist on kalaga, kas tegemist on hoopis kahepaiksega või on tegemist hoopis linnu või loomaga. Me ootaksime selget sõnumit neilt, milline on nende ilmavaade, kuhu suunas nad hakkaksid minema, millised on nende programmilised seisukohad, siis saaks nagu öelda, et kas nad mõjutavad Reformierakonna valimistulemust või üldse Eesti tulevikku," sõnas Reformierakonna peasekretär Kert valdaru.
Valimistulemustest rääkimisel on üks suur "aga". Keegi ei tea, kas Eesti 200 ja Elurikkuse Erakond saavad üldse erakonna moodustamiseks vajalikud 500 liiget kokku. Eesti 200 keeldub oma liikmete arvu praegu välja ütlemast.
"Nagu ma ütlesin, see läheb nagu reality show'ks, kus me iga päev peame vastama küsimustele ja ausalt öeldes ega ma ei tea ka, palju neid on. Iga päeva lisandub uusi avaldusi. Küll me selle täis saame," kommenteeris Eesti 200 eestvedaja Priit Alamäe.
Lõpetuseks palus "Aktuaalne kaamera" politoloogia "grand old man-il" ReinTaageperal ennustada valimistulemusi.
"Mu parim ennustus on, et saab viis erakonda parlamenti. Reform, Kesk ja vihaerakond saavad umbes veerandi häältest, sotsid saavad mugavalt sisse ja äärepealsed on Isamaa, võib-olla üks neist kahest uustulnukast. Vabaerakond tundub olevat sisu ja mõtte kaotanud," ütles Taagepera.
Aga veel kord, tegemist on kõigest ennustusega enne reaalse valimiskampaania algust.
Toimetaja: Laur Viirand