Maassen ütles usutluses ajalehele Bild, et video puhul võib olla tegemist teadliku valeinfo levitamisega.

Välismaalaste tagakiusamisele Chemnitzis on oma kommentaarides viidanud ka kantsler Angela Merkel.

Video ilmus sotsiaalmeediasse pärast seda, kui sakslase tapmine Chemnitzis 26. augustil vallandas rändevastased meeleavaldused ja vastumeeleavaldused, mis tõid taas päevakorda vaidlused immigratsiooni üle.

Maasseni sõnul ei ole tal tõendeid, et internetis ringlev video on ehtne.

"Ma jagan meedia skeptitsismi paremäärmuslaste välismaalastejahi kohta Chemnitzis," ütles ta.

"Minu ettevaatlikul hinnangul on põhjust arvata, et see on tahtlik valeinfo, võib-olla eesmärgiga juhtida tähelepanu kõrvale Chemnitzi tapmiselt," lisas Maassen.

Pärast 35-aastase sakslase pussitamist, milles süüdistatakse asüülitaotlejaid, tulid paremäärmuslased ja ka tuhanded kohalikud elanikud Chemnitzi tänavatele meelt avaldama. Aeg-ajalt sõimati immigrante ja võis näha ka natsitervitusi. Samal perioodil toimusid ka vastumeeleavaldused.

Puhkesid kähmlused ja rüüstamised ning rünnati ka ajakirjanikke ja politseid.

Esimese meeleavalduse ajal pani vabakutselisena nädalakirjas Die Zeit töötav ajakirjanik Twitterisse kaks videot demonstrantidest, kes ajavad taga võõrapärase välimusega inimesi.

Politsei sõnul on kallaletungist teatanud mitu inimest, teiste hulgas üks süürlane, bulgaarlane ja afgaan.

Merkeli pressiesindaja Steffen Seibert kiirustas Chemnitzis toimuvat taunima ja rääkis ka "jahist välismaalastele". Ka Merkel ise on järgnenud debatis korduvalt seda väljendit kasutanud.

Saksimaa peaminister Michael Kretschmer lükkas aga liidumaa parlamendis kõneldes väited tagasi ja kinnitas, et pole olnud "ühtki jõuku, jahti välismaalastele ega pogromme".

Merkeli ja Maasseni avalik vastasseis sündmuste tõlgendamises on tavatu. See leiab aset ajal, mil BfV-d süüdistatakse saamatuses 10 peamiselt immigrandist ohvrit tapnud neonatsliku rakukese ja 2016. aasta Berliini jõuluturu veokirünnaku uurimises.