Chemnitzi-videos kahelnud julgeolekujuhti tabas Merkeli liitlaste kriitika ({{commentsTotal}})

BfV juht Hans-Georg Maassen.
BfV juht Hans-Georg Maassen. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Ajalehe The Times andmetel on Saksamaa siseriikliku julgeolekuteenistuse BfV juht Hans-Georg Maassen üha suurem siseriikliku surve all seoses ajalehele Bild antud intervjuuga, kus ta väitis, et Chemnitzi linnas välismaalase välimusega inimeste tagaajamist näitava video näol võib olla tegu valeinfo levitamisega.

Bildi intervjuus ütles Maassen, et tal ei ole tõendeid, et internetis ringlev video on ehtne. "Ma jagan meedia skeptitsismi paremäärmuslaste välismaalastejahi kohta Chemnitzis," ütles ta.

"Minu ettevaatlikul hinnangul on põhjust arvata, et see on tahtlik valeinfo, võib-olla eesmärgiga juhtida tähelepanu kõrvale Chemnitzi tapmiselt," lisas Maassen.

Paljud on näinud Maasseni sõnavõtus rünnakut liidukantsler Angela Merkeli aadressil, sest viimane oli välismaalaste väidetava ründamise juba varem hukka mõistnud.

Merkeli ja Maasseni avalik vastasseis sündmuste tõlgendamisel on igal juhul tavatu. See leiab aset ajal, mil julgeolekuteenistust süüdistatakse saamatuses 10 peamiselt immigrandist ohvrit tapnud neonatsliku rakukese ja 2016. aasta Berliini jõuluturu veokirünnaku uurimises.

Merkeli lähedane liitlane, Nordrhein-Westfaleni liidumaa esimene minister andis omakorda mõista, et Maassen ei saa oma tööga hakkama. "Need, kelle ülesandeks on põhiseadust kaitsta, võiksid põhiseaduse vaenlastel silma peal hoida, mitte andma tabloididele intervjuusid," märkis ta.

Alam-Saksi liidumaa esimene minister Boris Pistorius aga süüdistas Maassenit otsesõnu poliitilises kallutatuses ja soovi Chemnitzi tänavarahutuste teemal avalikku arvamust mõjutada. "Eriti veel nn võltsuudiste ja vandenõuteooriate ajatul on ametiasutuse juhi kohuseks püüelda selguse ja kindluse poole, mitte aga liituda spekulatsioonidega või lausa teha sellega algust," nentis ta.

Samuti on meediasse jõudnud väited, et Maassen on pakkunud vähemalt neljal salajasel kohtumisel andnud nõu migratsioonivastasele protestiparteile Alternatiiv Saksamaale (AfD). Väidete kohaselt on Maasseni näol tegu Merkeli migratsioonipoliitika veendunud vastasega, kelle hinnangul on migratsioonipoliitika julgeolekut kahjustanud.

Hetkel pole aga märke sellest, et Maassenil oleks plaanis mingilgi viisil taganeda. Merkeli Baieri liidumaa sõsarparteid esindav siseminister Horst Seehofer on teda senini toetanud ning migratsioonikriitikuna jagab ta väidetavalt ka paljusid Maasseni seisukohti.

Väljaande Der Spiegel andmetel esitas Maassen teisipäeval Merkelile ja Seehoferile memo, milles ta põhjendas oma meediale antud märkusi. Samuti olevat ta tunnistanud, et video on siiski autentne ning et ta andis intervjuuga liiga palju ruumi valedeks tõlgendusteks.

Pärast 35-aastase sakslase pussitamist, milles süüdistatakse asüülitaotlejaid, tulid paremäärmuslased ja ka tuhanded kohalikud elanikud Chemnitzi tänavatele meelt avaldama. Aeg-ajalt sõimati immigrante ja võis näha ka natsitervitusi. Samal perioodil toimusid ka vastumeeleavaldused. Puhkesid kähmlused ja rüüstamised ning rünnati ka ajakirjanikke ja politseid.

Esimese meeleavalduse ajal pani vabakutselisena nädalakirjas Die Zeit töötav ajakirjanik Twitterisse kaks videot demonstrantidest, kes ajavad taga võõrapärase välimusega inimesi.

Politsei sõnul on kallaletungist teatanud mitu inimest, teiste hulgas üks süürlane, bulgaarlane ja afgaan.

Pärast nädal aega Chemnitzis kestnud rahutusi on paremäärmusliku suunitlusega grupeeringud liitunud tänavamiitingutega ka kahes Saksi-Anhalti liidumaa linnas.

Näiteks seoses Halle linnas toimud marsil tehti natsitervitusi, karjuti "Sieg Heil" ning sülitati ka politseinike peale, ning liidumaa võimud on alustanud umbes 15 juurdlust.

Saksi-Anhalti esimene minister Reiner Haseloff süüdistas AfD-d selles, et osa nende kohalikke harusid on seotud pead tõstvate neonatsivõrgustikega, kuhu kuuluvat kümneid tuhandeid liikmed.

AfD kriitikud on nõudnud juba pikemat aega Maasseni juhitud BfV-lt, et AfD kui väidetav demokraatiat ohustav jõud jälgimise alla võetaks ning Tüüringi liidumaa haru suhtes on seda juba tehtud.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: