Erakondade hinnangul kujuneb rahvusküsimusest taas valimisteema
Rahvusküsimusest saab tõenäoliselt üks teema, millest räägitakse enne riigikogu valimisi ja mida arutatakse valmisdebattides - nii arvavad praegu riigikogus esindatud erakonnad. Üheks põhjuseks on ka lõppeval nädalal Deniss Metsavasile ja tema isale Pjotr Volinile esitatud riigireetmise kahtlustus.
Keskerakonna juhatuse liige Raimond Kaljulaid tõdes, et rahvusküsimusest pole saanud teisedki riigid valimisdebattides ei üle ega ümber ning Eestiski on see olnud juba 25 aastat teema ning on ka tulevastel riigikogu valimistel. Seda ka Keskerakonna jaoks, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Meie erakonna toetajaskonnast arvestatava osa moodustavad ka venekeelse koduse keelega inimesed. Paratamatult kui teiselt poolt näiteks tehakse avaldus, et kõiki neid inimesi peab allutama Eesti vabariigis mingile erilisele lojaalsuskontrollile, siis ei pääse ka paljud Keskerakonna poliitikud, kes peavad ütlema, et loomulikult ei saa kohelda inimesi rahvuse tõttu erinevalt," märkis Raimond Kaljulaid.
Küsimusele, kui palju võiks mõjutada valimiseelset debatti spiooniskandaal, arvas Raimond Kaljulaid, et pool aastat enne valimisi toimuv mõjutab kindlasti debatti.
EKRE esimehe Mart Helme sõnul on debatt rahvusküsimustes juba alanud ning spiooniskandaal on lisanud õli tulle.
"Ka mina olen tõstatanud küsimuse sellest, et võõrpäritolu kodanike puhul peaks olema eriprofileerimine ehk nende julgeolekutausta kontrollimine peaks olema ilmselt põhjalikum ja pikaajalisem kui ta seni on olnud. Ja see kõik näitab seda, et ega me sellest rahvusküsimusest mööda ei saa. Põhiline põhjus, miks ta kerkib, on meie naabruskond - meil on naabriks Putini Venemaa," nentis Helme, kelle hinnangul pole valmisdebatis võimalik nn vene kaarti vältida.
Reformierakond on lubanud rahvusküsimust eraldi mitte lauale tõsta. Partei juhi Kaja Kallase sõnul tahavad kõik Eesti elanikud, et Eestis oleks turvaline ja lapsed saaksid hea hariduse.
"Et oleksid head töökohad ja hea sissetulek. Seetõttu me toetame seda ühtset eestikeelset haridussüsteemi varajasest noorusest. Aga muid erihuvisid ma ei näe, et meil oleks," sõnas ta.
"Kui vaadata riigireetureid, kes on vahele jäänud, siis need on nii eestlased kui venelased. Aga nad on kõik mehed..." arutles Kallas.
Endine välisminister, hiljuti sotsiaaldemokraatidega liitunud Marina Kaljurand arvas, et eestikeelne haridus on teema, mida valimiste eel kindlasti arutatakse. Ehk siis see, kuidas saaksid vene lapsed kooli lõpuks eesti keele selgeks.
"See on teema. Ja hakata rääkima, et see on vastandumine või et sellest ei tuleks rääkida, ei ole õige. Kui teemad on olulised inimestele, siis neid tuleb arutada, nendest tuleb rääkida ja teha seda ilma hirmutamata, ilma kedagi sildistamata, rahulikult ja konstruktiivselt," selgitas ta.