1980. aastal sündinud Metsavasi ja tema 1953. aastal sündinud isa Volinit, kes on töötanud Eesti vanglateenistuses, kahtlustatakse Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Luurepeavalitsusele (GRU) Eesti riigisaladuste ja salastatud välisteabe edastamises. Kahtlustuse järgi pandi riigireetmine toime enam kui viie aasta jooksul.

Teisipäeval võttis Harju maakohus kriminaalmenetlust juhtiva riigiprokuröri Inna Ombleri taotlusel kahtlustatavad vahi alla.

"Viimaste aastate jooksul kohtu poolt süüdi mõistetud isikutele on heidetud ette osalemist Eesti riigi vastu suunatud tegevuses koostöös Vene Föderatsiooni luureteenistustega. Kõnealuse kriminaalasja sisuks on aga eelnevatest veelgi raskem kuritegu – riigireetmine. Praegu on alust kahtlustada, et Eesti riigisaladusi ja välissaladusi viidi teadvalt Vene Föderatsiooni luureteenistusele," täpsustas kriminaalmenetlust juhtiv riigiprokurör Inna Ombler.

Kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu sõnul on aastate jooksul järjest paranenud koostöö erinevate riigiasutustega, nii ka selles juhtumis oli koostöö kaitseväega suurepärane. "Riigireeturi tabamine ei ole kunagi kerge, kuna tegemist on mõlema poole professionaalide ning hoolikalt ette valmistatud ja varjatud tegevusega," selgitas Sinisalu. "Seega on reeturi tabamine alati võit neile, kes reeturi tabasid ja raske hoop neile, kelle heaks reetur tegutses."

"Eesti riigile ja kaitseväele on tekitatud kahju. Me analüüsime olukorda, teeme vastavad järeldused ja astume sellest lähtuvalt vajalikud sammud. Kahju on küll tekitatud, Eesti kaitsevõimele on löödud haav, aga see on ravitav ja meie riik on endiselt kaitstud," ütles kaitseväe juhataja Riho Terras. "Kaitseväe tegevuse aluseks on usaldus. Ja me usaldame oma inimesi, ka edaspidi ning ei luba kellelgi seda suhet lõhkuda."

Riigi peaprokurör Lavly Perling nentis, et viimastel aastatel on ikka kahjuks tulnud teada anda, et Eesti riigi vastu on toime pandud kuritegusid.

"Õigussüsteem toimib hästi, nad on tabatud, kohtu ette saadetud ja süüdi mõistetud," märkis ta.

Perlingu sõnul üks neist kaitseväe peastaabi ohvitser, teine tema isa, tegemist on kahtlustatavatega, kelleks on Deniss Metsavas ja Pjotr Volin.

"Kuriteod on toimepandud vähemalt viie aasta jooksul ning edastatud on riigisaladusi ja salastatud välisteavet sisaldavaid dokumente," nentis Perling.

Perlingu sõnul on menetlus tänaseks kestnud vaid mõned päevad ning see jätkub.

Kaitsepolitsei peadirektori Arnold Sinisalu sõnul on riigisaladuse kaitse ja vastuluure kapo peamisi ülesandeid. "Nende inimeste tabamiseni viis eelmiste aastate töö ja kogemused, samuti koostöö kaitseväega," ütles ta.

Kaitseväe juhataja Riho Terras ütles, et Metsavas on teeninud 1998. aastast ajateenistuses ning seejärel 2000. aastast juba tegevteenistuses.

"Ta on jätnud endast mulje kui pädevast ohvitserist. Selle reetmisega on Eesti julgeolekut ja riigikaitset oluliselt kahjustatud. Kogu kaitseväe inimestele on see väga emotsionaalne löök," märkis Terras.

Terrase sõnul on Vene sõjaväeluurele GRU edastatud info hulk ja sisu selgitamisel, kuid lähtuda tuleb kõige hullemast. Metsavas oli oma pädevuse raames seotud ka Eesti kaitseplaneerimisega.

Sinisalu märkis, et edastatud info puudutas partnerriikide vägesid, samuti taristuid ja koostööd liitlastega.

Riigiprokurör Inna Ombler ütles, et kahtlustuse kohaselt on GRU-le edastatud tasu eest Eesti riigisaladust ja salastatud välisteavet.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust juhib riigiprokuratuur ja viib läbi kaitsepolitseiamet.

Kaitseminister Jüri Luik teatas kolmapäeval, et loob komisjoni, mille eesmärk on tuvastada tekitatud kahju ulatus, meetmed selle kahju vähendamiseks ja tulevaste riskide maandamiseks. Komisjoni hakkab juhtima kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Prikk.