Riigireetmises kahtlustatavat Metsavast peeti edulooks ja eeskujuks ({{commentsTotal}})

"Laiguline edulugu" osutus riigireetmiseks. Autor/allikas: Karl Johanson, Roomet Ild/mil.ee

Riigireetmises kahtlustatav endine kaitseväe ohvitser major Deniss Metsavas on avalikkuses esinenud eestivene integratsiooni eestkõnelejana, õpetanud koolinoortele riigikaitset ning tema teenistust armees on peetud edulooks.

Kaks ja pool aastat tagasi ilmus programmi "Sinu riigi kaitse" raames kaitseministeeriumi toel kakskeelne raamat "Laigulised edulood", mille eesmärk oli näidata noortele läbi ohvitseride edulugude, kuidas raskustega hakkama saada ja sellega anda noortele julgust võidelda raskustega. Ilmunud raamatus on teiste seas näitlikustatud ka 4. augustil 1980 sündinud major Deniss Metsavase elulugu.

1990. aastatel Eesti kodakondsuse saanud Metsavas esines kaks aastat tagasi ka Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) telesaates "Vabariigi kodanikud", kui arutati Vene ohtu ning strateegilise tasakaalu saavutamist Läänemere piirkonnas. Tema kõrval olid saatekülalised teisedki julgeolekueksperdid ning sõjaväelased.

"Ma ei vaja kaitset. Mu emakeel on vene keel, õppisin Lasnamäe vene gümnaasiumis, nii et topeltvenelane. Mind on kahe keele oskus mu karjääris väga palju aidanud," kirjeldas ta "Vabariigi kodanike" saates ennast ning kritiseeris Venemaa kaasmaalaspoliitikat. Ta võttis sõna ka vene keelt emakeelena kõnelevate noorte teemal, öeldes, et 10 aasta tagusega võrreldes teavad noored eesti keelt palju paremini ning on ka eesti kultuuriga rohkem kursis.

Jalgpallimängijate kohta andmeid koondava veebisaidi Transfermarkt andmetel oli Metsavas aktiivne pallur, mängides neljanda liiga klubi Maarjamäe FC Igiliikuri ridades kaitsjana. Klubiga liitus ta 2016. aastal. Viimasel kahel mängul, juunikuus toimunud matšil FC Ararati vastu ning juulikuisel kohtumisel JK Järve II meeskonnaga Metsavas meeskonda ei kuulunud. Ta on mänginud ka klubides Viimsi FC igiliikur, JK Kaitseliit Kalev ning JK Kaitseliit Kalev II.

Metsavas töötas muu hulgas ka Tallinna Mustamäe reaalgümnaasiumis riigikaitse õpetajana, eelmisel aastal pälvis ta silmapaistva tegevuse eest riigikaitseõpetajana ka kaitseministeeriumi hõberinnamärgiga. Ta on osalenud edukalt ka Tallinna noore õpetaja konkursil.

Ajateenistuse läbis ta üksik-vahipataljonis 1990. aastate lõpus. Aasta pärast ajateeniustust, 2000. aastal asus ta üksik-vahipataljonis tööle rühmaülemana. Ta astus Tartus Kõrgemasse Sõjakooli maaväeohvitseri põhikursusele, kus ta läbis aastatel 2007-2009 sõjaväelise juhtimise magistriõppe. Tema magistritöö teema oli  "Lihtsustatud operatiivplaneerimise protsessile tuginev sõjaliste operatsioonide analüüsi metoodika". Doktor Jaan Murumetsa juhendamisel valminud töös uuris ta NATO-ga ühilduva operatiivplaneerimise protsessi (OPP) rakendamist operatsioonide analüüsil.

Postimees kirjutab, et kõrgema sõjakooli õpingute kõrval läbis ta kolmeaastase täienduskursuse Soome armee sõjaväekoolis. Aastaid teenis ta suurtükipataljonis nii patareiülemana kui ka suurtükiväekooli juhina. 2011. aastal sai ta esimese jalaväebrigaadi tuletoetusohvitseriks, 2012 suundus Estcoy-15 kompanii koosseisus NATO välismissioonile Afganistani. 2013. aastal sai temast kaitseväe peastaabi  suurtükiväe inspektor, kes tegeles suurtükiväe kui väeliigi arendamisega, aga ka suurtükiväe kui ka miinipildurite üksuste töö korraldamise ja tegevväelaste väljaõppega. Kirde kaitseringkonnas suurtükiväe ohvitserina, kus tal muuhulgas oli ligipääs kõikidele suurtükiväe arendusprojektidele.

Alates 2015. aastast oli Metsavasel majori auaste ning viimati töötas ta kaitseväe peastaabi lahingutoetusjaoskonna staabiohvitserina. Alates esmaspäevast pidanuks ta asuma tööle Kaitseliitu staabiohvitserina. Täpsemalt oleks tema ametinimetus olnud Kaitseliidu peastaabi operatiiv- ja planeerimisosakonna tuletoetuse ohvitser, selgub praeguseks Kaitseliidu kodulehelt eemaldatud infost.

Kaitsepolitseiamet, riigiprokuratuur ja kaitsevägi andsid kolmapäeval teada, et prokuratuuri taotlusel on Harju maakohus võtnud vahi alla Metsavase ja tema isa, 1953. aastal sündinud Pjotr Volini, neid kahtlustatakse riigireetmises.

Kahtlustuse järgi edastasid mehed Eesti riigisaladusi ja salastatud välisteavet Venemaa Relvajõudude Kindralstaabi Luurepeavalitsusele (GRU), teatas riigiprokuratuur. Andmete edastamine käis vähemalt viis aastat ning kestis kuni kahtlustatavate kinni pidamiseni teisipäeval.

Kriminaalmenetlust juhtiv riigiprokurör Inna Ombler avaldas pressikonverentsil, et Vene sõjaväeluurele on praeguste andmete järgi toimetatud nii Eesti riigisaladust kui ka salastatud välisteavet. "Kõik see on seotud loomulikult Metsavase võimaluste ja juurdepääsuga," lisas ta. Missugused andmed need täpselt olid, ei saa tema sõnul praeguses menetlusstaadiumis avaldada. Kahtlustatavad on andnud Ombleri sõnul ütlusi, ent mis nende sisu on, ei saanud prokurör avaldada.

"On selge, et juurdepääsu võimalused salastatud teabele olid eelkõige Metsavasel, kuid selle salateabe edastamine ja toimetamine GRU-le oli toime pandud mõlema isiku poolt," märkis Ombler. GRU-ga hoiti ühendust nii sidevahendite teel kui ka otsekohtumiste kaudu. Kas andmevahetus toimus Eesti või välisriigi territooriumil, ei saanud prokurör avaldada.

Ta avaldas ka, et nii Metsavas kui ka Volin olid Eesti kodanikud, saades kodakondsuse 1990. aastatel Eesti kodakondsuse. Volini tausta kohta ütles Ombler, et ta on pensionär, aga enne pensionile jäämist on Volin muuhulgas töötanud Eesti vanglateenistuses. Kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisalu märkis, et Nõukogude Liidu ajal töötas ta NSV Liidu piirivalves. Seal oli tal tõenäoliselt kokkupuuteid ka luureteenistustega, ent kapo juht rõhutas siiski, et need kokkupuuted võisid praeguse juhtumi kontekstis olla ka ebaolulised. "Ma sirgeid siin ära ei ühendaks," rääkis Sinisalu.

Allikas: BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: