Valitsus tugineb riigieelarve eelnõu koostamisel rahandusministeeriumi viimasele majandusprognoosile. Riigikogule esitab valitsus riigieelarve eelnõu septembri lõpus. Arutelud parlamendis toimuvad kuni detsembrini ning uue aasta riigieelarve võtab riigikogu vastu seadusena.

Peaminister Jüri Ratase sõnul lähtub valitsus riigieelarve eelnõu koostamisel valitsusliidu moodustamisel kokku lepitud peamistest eesmärkidest.

"Eelarve peab toetama kestlikku majanduskasvu ning Eesti julgeolekut. Tehtavad valikud peavad olema rahvastikupoliitiliselt targad, et toetada rahvaarvu kasvu, ning samuti edendama ühiskonna heaolu ja sidusust," sõnas peaminister.

Riigieelarve koostatakse lähtuvalt kevadel vastu võetud riigi eelarvestrateegiast, mis seob kokku valitsuse suuremad eesmärgid, ministeeriumide plaanid ja tegevused ning nende rahastamise järgmiseks neljaks aastaks.

Eelarvestrateegia eesmärk on planeerida tegevusi ja raha pikemaajaliselt, pidades silmas valitsuse prioriteete, tulevikuprognoose ja üleilmseid trende. Riigieelarves selguvad järgmise aasta konkreetsed kulud ja tulud, sealhulgas näiteks eri valdkondade lõplikud palgafondid.

Kevadises riigi eelarvestrateegias otsustati muu hulgas, et tõusevad siseturvalisuse, sotsiaalkaitse ja haridusvaldkonna töötajate palgad. Vahendite suunamisel peeti oluliseks ka avalike teenuste, sealhulgas e-teenuste parandamist ja kaasajastamist.

Valitsussektori võlakoormus väheneb tuleval aastal 7,4 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP) võrreldes 8,2 protsendiga sel aastal. Eesti maksukoormus püsib stabiilselt 34 protsendi lähedal SKP-st.