Samas ei ole tema sõnul ei tõenäoline, et valitsus otsustab maksimaalselt defitsiidis eelarve vastu võtta, mis oleks -0,5 protsenti SKP-st, mistõttu on tegelikult valitsusel eelarve kokkupanekul vaja kas kärpida kevadel kokkulepitud tegevusi, muuta nende ajastust või leida lisavahendeid.

Kirsipuu tõdes, et lisamakse tõenäoliselt ei tule, kuid lisavahendite näitena tõi ta välja riigikogu menetluses oleva seaduse, mis muudaks trahvid sõltuvaks inimeste sissetulekutest. Ta lisas, et arvestades, et käesoleva aasta eelarve tuleb tõenäoliselt strukturaalses ülejäägis 0,2 protsendiga, siis on samuti võimalik näiteks riigifirmadest maksta dividende näiteks tuleval aastal, mis tooks siinna vahendeid juurde.

Samas märkis Kirsipuu, et preaguses majandustsüklis on õigem teha strukturaalse ülejäägiga riigieelarveid, sest strukturaalselt defitsiidis eelarveid võiks teha olukorras, kus majandusel ei lähe nii hästi.

Rahandusministeeriumi tutvusatas täna suvist majandusprognoosi, mille järgi kasvab Eesti majandus tänavu ligikaudu 3,6 protsenti ja 2019. aastal 3 protsenti. Võrreldes kevadprognoosiga kärpis ministeerium tänavuse aasta majanduskasvu 0,4 protsendipunkti ja 2019. aasta oma 0,2 protsendipunkti.

Uus majandusprognoos on aluseks tuleva aasta riigieelarve läbirääkimisteks, millega valitsus samuti täna alustas. Riigikogule esitab valitsus riigieelarve eelnõu septembri lõpus. Arutelud parlamendis toimuvad kuni detsembrini ning uue aasta riigieelarve võtab riigikogu vastu seadusena.