Ükski Euroopa riik ei tohiks hoiduda vastutusest kaitsekulutuste ega Ukrainale antava rahalise toetuse eest, ütles Häkkänen neljapäeval Helsingis ajakirjanikega toimunud grupiintervjuul.

Kui Venemaa näeb Euroopas poliitilist võimalust rünnakuks, võib ta kasutada jõudu, et seada Euroopa väärtused kahtluse alla, vahendas The Kyiv Independent Häkkäneni sõnu. "See ei piirdu Ukrainaga," lisas ta.

Soome on viimastel aastatel märkimisväärselt suurendanud oma kaitsekulutusi, muutunud üheks oluliseks Ukraina toetajaks ning süvendanud samas lõimumist NATO-ga, millega ta liitus 2023. aastal.

Häkkänen ütles, et Soome kujundab Venemaast lähtuva ohu suhtes jätkuvalt oma sõltumatu analüüsi, kuid tema hinnangul ei erine Soome julgeolekuhuvid Euroopa kui terviku huvidest.

"See, mida meie vajame enda kaitsmiseks, on vajalik ka Euroopale," ütles Häkkänen. Ta märkis, et paljud Euroopa liitlased hindavad Soome hinnangut Venemaale, sest riigil on Venemaaga 1300 kilomeetri pikkune piir.

Nüüd soovib Häkkänen tagada, et kogu Euroopa tegutseks ühtselt, kuna Ukraina rahalised ja sõjalised vajadused kasvavad jätkuvalt.

"Ukrainal on kaks suurt probleemi: raha ja õhutõrje. Raha leidmine oleks pidanud olema Euroopa jaoks kõige lihtsam ülesanne," ütles Häkkänen.

Tema sõnul kulutavad Euroopa Liidu riigid Ukraina toetamiseks kõige rohkem 0,2 protsenti oma sisemajanduse kogutoodangust (SKT), aga mõnikord isegi vähem ning see on tema sõnul "peaaegu mitte midagi".

Häkkänen ütles, et riigid peaksid võtma kohustuse eraldada Ukrainale toetuseks 0,25 protsenti oma SKP-st. Kiiev on nimetanud seda vajalikuks tasemeks, et hoida riigi rahandus toimivana.

The Kyiv Indepenent märkis, et mõned riigid, näiteks Eesti ja Leedu, on sellise kohustuse juba võtnud. Eesti valitsus esitas teistele Euroopa riikidele sellesisulise üleskutse juba 2024. aasta jaanuaris.

Samuti hoiatas Häkkänen, et Venemaa hoogustab hübriidrünnakuid Euroopa vastu ning kui Euroopa ei suuda oma kaitsevõimet tugevdada, satub kogu maailmajagu kaosesse.

"Ka Belgia, ka Hispaania," rõhutas Häkkänen vastuseks nende riikide ajakirjanike küsimustele. Belgia ja Hispaania kuuluvad nende riikide hulka, kes kulutavad kaitsele SKP-st kõige väiksema osa.

Häkkäneni sõnul näitab Euroopa kõrvalejätmine mõnest Venemaaga peetavast rahuläbirääkimisest selgelt, et kui eurooplased on liiga nõrgad, ei ole neil kohta läbirääkimiste laua taga. "Kui me ei tegutse ühiselt, siis mis mõte on Euroopa ühtsusel?" küsis Soome kaitseminister.