Mitteresidendid liigutasid läbi Danske Eesti haru 200 miljardit eurot

Foto: Danske Bank

Danske Banki sisejuurdlus näitas, et aastatel 2007-2015 liigutasid 15 000 mitteresidenti läbi panga Eesti haru 9,5 miljoni tehinguga 200 miljardit eurot. See ei ole kõik rahapesu, kuid panga sisejuurdlus, mis senini on kontrollinud 6200 klienti, ei osanud öelda, mis osa sellest võiks rahapesu olla.

Panga sisejuurdluse andmetel sai sellises mahus mitteresidentide tehingute võimaldamine teoks panga Eesti haru liigse sõltumatuse tõttu. Danske toob oma teates välja, et Eesti haru kontrollisüsteemid ei olnud piisavad ega ka piisavalt sõltumatud, kahtlastest tehingutest ei teavitatud piisavalt vastavaid ametkondi ja Eesti haru juhtkond ei tegelenud piisavalt rahapesu tõkestamisega.

Samuti märgitakse uurimises, et mitmetest kahtlastest asjadest ei antud Danske Banki peakontorile aastate jooksul teada. Lisaks kahtlustab Danske sisejuurdlus, et mitmed Eesti haru töötajad kas abistasid või mängisid klientidega kokku.

Grupi tasandilt leitakse sisejuurdluses, et panga kontrollsüsteemid ei olnud piisavad ja Danske ei reageerinud piisavalt kiiresti kahtlustele.

Uurimises leitakse, et mitmed praegused ja endised töötajad nii Taanis kui ka Eestis ei ole täitnud oma kohustusi panga ees. Pank teatas, et on vigu teinud töötajate osas võtnud rakendanud erinevaid meetmeid, sealhulgas hoiatused, lahti laskmised, lisatasudest ilmajätmiseid ja ametivõimudele teatamised.

Pank samuti teatas, et on lõoetanud mitteresidentide teenindamise Eestis ja kasutusele võtnud kontserni tasemel oluliselt parandatud kontrollisüsteemid. Samuti täiendanud rahapesu vastaseid meetmeid.

"Pank ei ole selles küsimuses selgelt oma vastutust täitnud. See on pettumust tekitav ja vastuvõetamatu ja me vabandame kõigi osapoolte ees – eelkõige klientide, investorite, töötajate ja ühiskonna ees tervikuna. Me mõistame, et me peame töötama, et oma usaldust taastada," ütles Danske Banki nõukogu esimees Ole Andersen.

"Ei ole kahtlust, et Eesti haruga seonduvad probleemid olid palju suuremad kui mee uurimist alustades eeldasime. Uurimise tulemused viitavad mitmele vastuvõetamatule ja ebameeldivale asjaolule Eesti harus. Samuti viitavad nad sellele, et grupi tasandil mitmed kontrollsüsteemid ei olnud piisavad," lisas ta.

"On oluline, et me oleme selgeks saanud, mis juhtus. Lisaks me kindlasti kasutama raportit jätkuva õppimise ja parandamise aluseks. Me tahame rõhutada, et see juhtum mitte kuidagi ei kajasta seda, miline pank me tahame olla. Me võtame finantskuritegevuse ja rahapesu vastast võitlust väga tõsiselt ja me teeme kõik, tagamaks et me ei leiaks ennast taas selles olukorras," ütles Andersen.

"Meil on veel palju ruumi meie võimekuse ja pingutuste parandamiseks ja me ei leia end kunagi positsioonist, kus me ei saaks midagi teha. Kurjategijad ja kurjategijate võrgustikud pidevalt katsetavad meie kontrollsüsteeme ja nende tegevus kogu aeg täiustub. See on see põhjus, miks me tegeleme mitme algatusega, mis peaks meie pädevusi jõupingutusi parandama," ütles Andersen.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: