Leht: Eestit külastanud Vene keskpankuri mõrv on seotud Danske skandaaliga ({{commentsTotal}})

Venemaa keskpanga hoone Moskvas.
Venemaa keskpanga hoone Moskvas. Autor/allikas: Sputnik/Scanpix

Väljaanne Daily Beast kirjutab seoses Danske Banki rahapesuskandaali arenguga uuesti Venemaa keskpanga kunagisest asepresidendist Andrei Kozlovist, kes käis 2006. aastal poolsalaja Tallinnas Venemaalt lähtuva rahapesu asjaolusid uurimas ja kes vaid mõni kuu hiljem salapärastel asjaoludel Moskvas mõrvati.

Rahapesu jälgi ajav Venemaa keskpankur Kozlov reisis 2006. aasta suvel Eestisse, et muuhulgas hoiatada siinseid võimuorgandeid erandlikult ulatuslikust rahapesuskeemist väikese Balti riigi finantssektoris. Skeem, millele ta oli jälile saanud, osutus aastaid hiljem Eesti senise ajaloo suurimaks musta raha juhtumiks ehk Danske Banki 200 miljardi dollari rahapesuskandaaliks, märgib veebileht Daily Beast.

Kolme kuu pärast oli Venemaa keskpanga asepresident Kozlov juba mõrvatud.

Kozlov käis Eestis isiklikult hoiatamas, et läbi Eesti liigutatakse ebaseaduslikult miljardeid rublasid Venemaalt Läände. Selline raha olevat liikunud eelkõige just läbi Sampo panga, mis läks peagi omanikuvahetuse tagajärjel Danske Banki alla.

Ebatavalisest visiidist kirjutas pärast tema surma ka ajaleht Eesti Ekspress. Rahvusvaheliseks uudiseks see siis aga ei saanud, sest tegevus, mida ta paljastada üritas, oli tollal veel suure saladuskatte all ning selle ulatus ei olnud avalikkuseni jõudnud.

Daily Beast on tutvunud ka USA diplomaatilise dokumendiga, mille kohaselt uurisid USA ametnikud pärast Kozlovi atentaati natuke aega ka tema reisi Eestisse, kuid rahapesuskeemi ulatus ja olulisus polnud tookord veel teada.

Kozlov on seega juba kolmas tähelepanuväärne ja praeguseks ebatavalistel asjaoludel surma saanud Venemaa kodanik, keda on hakatud Danske skandaaliga seostama.

Venemaal korruptsiooni paljastanud jurist Sergei Magnitski suri 2009. aastal vanglas kahtlastel asjaoludel ning tema õiguste eest seisev endine tööandja Bill Browder esitas Eesti prokuratuurile kaebuse, milles palus alustada kriminaaluurimist Danske Eesti haru 26 töötaja suhtes, kes väidetavalt võimaldasid panga kaudu pesta miljardeid dollareid musta raha. Browder, kellest on saanud praeguseks nn Magnitski-seaduste eestvedaja, on öelnud ERR-ile, et läbi Danske Eesti filiaali voolanud raha on "verine".

2015. aastal suri Inglismaal Magnitski juhtumis võtmetunnistajaks olnud Venemaa ärimees Aleksander Perepilitšnõi, kelle ettevõte olevat kasutanud samuti Danske Banki Eesti filiaali teenuseid. Tema surma puhul on kahtlustatud mürgitamist.

Kozlovi surma kohta on teada järgmist: 2006. aasta 13. septembril võttis 41-aastane Kozlov Moskvas Spartaki spordikompleksis osa jalgpallimängust, mis oli sõpruskohtumine pankurite ja finantsjärelevalve ametnike vahel. Pärast mängu jalutas ta parklasse, kus teda ootas auto koos autojuhiga. Kui ta auto juurde jõudis, lähenes talle kolm tundmatut isikut, kes tulistama hakkasid.

Kuulitabamusi said nii Kozlov kui ka tema autojuht. 54-aastane autojuht Aleksandr Semjonov suri sündmuskohal. Pähe, rinda ja kõhtu haavata saanud Kozlov jõudis küll elusana Moskva 33. haigla operatsioonilauale, kuid teadvusele ta enam ei tulnud ning järgmise päeva hommikul ta suri. Korruptsiooni väljajuurimisega silma paistnud Kozlovist jäid maha abikaasa ja kolm last.

Tookord oli tegemist Putini ametiaja kõige tähelepanuväärsema mõrvaga, Kremli-kriitikust ajakirjaniku Anna Politkovskaja mõrvani oli jäänud veel umbes kuu.

Kohe pärast Kozlovi surma hakkasid Venemaa võimuesindajad spekuleerima, et tema mõrva näol oli kättemaksuga selle eest, et ta oli tühistanud mitmete väiksemate pankade litsentse. See teooria sai üsna kiirelt ka võimude poolt tõestatud - VIP panga juhil Aleksei Frenkelil olevat põhjus kättemaksuks olemas ning ta võeti kolme Ukrainast pärit palgamõrvari palkamise eest ka vahi alla.

Tollal 34-aastane Frenkel mõisteti 19 aastaks vangi, kuid ta kinnitab tänaseni oma süütust.

Daily Beast leiab, et praegused arengud näitavad, et Kozlovil võis olla tõepoolest palju ohtlikumaid vaenlasi. Väljaanne viitab pangast lekkinud raportile, mille kohaselt kuulusid suurest rahapesuskeemist kasu saanute hulka ka president Vladimir Putini perekonna liige ning Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) mõjukad ametnikud.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: