Taani finantsinspektsioon aitas Danskel rahapesu probleeme eitada ({{commentsTotal}})

Danske Banki Eesti filiaal Tallinnas.
Danske Banki Eesti filiaal Tallinnas. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Taani finantsinspektsioon aitas 2012. aastal Danske Bankil saada luba USA turule sisenemiseks, märkides USA keskpangale, et ei ole tuvastanud Danske puhul rahapesuvastaste seaduste rikkumist või probleeme nende jõustamisega, ehkki samal aastal toimunud panga juhatuse istungil mööndi, et rahapesu probleemidest on oldud teadlikud "juba mitmeid aastaid".

Danske Banki kolmapäeval avaldatud siseaudist ilmneb, et pank proovis 2012. aastal saada USA föderaalreservi luba Ühendriikide turule sisenemiseks. Toona septembris toimunud panga juhatuse istungil lükati aga selle esialgne tegevuskava tagasi. Seejuures märgiti istungi protokollides, et rahapesu probleemidest on teadlikud oldud juba aastaid ja, et juhatus ei tundnud end probleemide USA keskpangale teatavaks tegemisel "mugavalt".

Selle asemel koostas panga juhatus uue tegevuskava USA turule sisenemiseks, mis anti ülevaatamiseks ja kinnitamiseks Taani finantsinspektsioonile, mille viimane ka heaks kiitis ja föderaalreservile edastas, tuues välja, et nende inspektsioonide käigus ei tuvastatud rahapesu- ja terrorismi rahastamise vastaste nõuete rikkumist.

Sellest hoolimata jäi aga USA turule mineku plaan katki, kuivõrd 2013. aasta augustis toimunud juhatuse istungil otsustas pank sellest plaanist loobuda, põhjustel, mis ei olnud rahapesuga seotud.

Kolmapäeval avaldatud Danske tellitud välisaudit, mis käsitles Danske Eesti filiaali tegevusi aastatel 2007-2015 näitas, et panga Eesti üksuse 10 000 mitteresidendist kliendist olid enamik kahtlased ning tõenäoliselt on suur osa panga toonasest 200 miljardi eurosest tehingute voostki probleemne. Kahtlaste tegevustega seoses on Danske Eesti politseile üles andnud kaheksa endist töötajat ning ametivõimudele on teatatud kokku 42 kahtlase tegevusega seotud ekstöötajast.

Allikas: BNS, ERR



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: