Põhjuse leiab alati ehk millega seletab Isamaa aastatepikkust langust ({{commentsTotal}})

Erakonna lippu tuleb kõrgel hoida ka siis, kui reiting üha langeb. Pildil Isamaa volikogu 14. septembril.
Erakonna lippu tuleb kõrgel hoida ka siis, kui reiting üha langeb. Pildil Isamaa volikogu 14. septembril. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Neljapäeval teatas rahandusminister Toomas Tõniste, et erakonna Isamaa kehva kolmeprotsendilise reitingu taga võib olla hiljutine nimevahetus, mis pole valijatele veel kohale jõudnud. Ajakirjanik Madis Hindre uuris, millega on endine IRL, nüüdne Isamaa püüdnud selgitada erakonna toetuse aastatepikkust langust. Põhjustest juba puudu ei tule.

2015. aasta valimisöö polnud veel läbigi, kui juba hakati Isamaa ja Res Publica Liidult küsima, kuidas neil küll nii halvasti läks. 14 kohta riigikogus senise 23 asemel oli erakonna jaoks põrumine. Ja nii tõdes IRL-i toonane esimees Urmas Reinsalu, et on valmis kesise valimistulemuse eest vastutama.

2015 märts, reiting 13 protsenti, Urmas Reinsalu kommentaar: "Ma arvan, et see, et me adresseerisime keskselt selles valimiskampaanias majandusküsimusi ja toimetulekuküsimusi, see ei olnud kindlasti vale. See, mida me kampaanias reklaami mõttes edasi andsime, kas see õnnestus või mitte, see on nüüd arutelu koht ja kindlasti siin tagantjärgi vaadates alati oleks võinud mingeid rõhuasetusi mujale asetada."

Valimistel IRL-i nimekirjas kandideerinud ajakirjanik Kalle Muuli oli konkreetsem ja ütles, et vähemalt osalt oli probleem erakonna usutavuses. "Kui pannakse Maire Aunaste nimekirjas viiendale kohale, siis kas usutakse, et temast saab tõeline erakonna tipp või pigem, et ta toob palju hääli," rääkis Muuli Kuku raadiole.

Aga muidugi ütlesid toona kõik, et küll hakkab paremaks minema. Tegelikult läks edasi ainult halvemaks. Samas küsimus, miks reitingud langevad, pole senini vastuseta jäänud ja ka tulevik paistab vähemalt erakonda allesjäänute silmis igavesti sinine.

2015. aasta maikuus, kui IRL-i reiting oli veel üheksa protsenti, vaatas kõige lootusrikkamalt tulevikku Margus Tsahkna. Ta ütles, et erakonna suurimaks probleemiks on loo puudumine, aga kui tema saab esimeheks, ootavad erakonda ees suured muutused. Kui suured need muutused olid, pole kindel, aga oktoobriks läksid EKRE toetusnumbrid IRL-ist mööda. Erakonna toonane aseesimees Marko Mihkelson säilitas siiski optimistmi.

2015 oktoober. Reiting 8 protsenti, Marko Mihkelsoni kommentaar: "Teate, IRL-il on nii tugev poliitiline kultuurikiht, nii sügav ja lai, et see ajutine madalseis reitingutes, eks see pöördub kindlasti kasvule."

Järgmise poole aastaga kukkus erakonna reiting veel pisut madalamale ehk seitsmele protsendile ja Margus Tsahkna teatas IRL-i volikogul, et erakonnal on selja taga väga edukas aasta.

2016 aprill, reiting 7 protsenti, Margus Tsahkna kommentaar: "Praegu ongi väga raske selliste tegusate teemadega pilti saada, aga selle üle ei tasu muretseda, sest valitsuse otsused on langenud, need hakkavad reaalselt inimeste elu mõjutama ja siis pööratakse tähelepanu ka sellele, kes nende otsuste taga on."

Veel kuu aega hiljem, 2016. aasta maikuus ei ulatunud IRL-i toetus enam üle valimiskünnise ning Margus Tsahkna ütles, et asi on Turu-uuringute Aktsiaseltsi läbiviidud uuringus.

2016 mai, reiting 4 protsenti, Margus Tsahkna kommentaar: "Ma arvan, et see uuring on jama. Ma näen ju oma silmaga, mis ümberringi toimub. Meil ei ole olnud paremaid otsuseid ja paremat tegutsemisperioodi, kui viimase paari kuu jooksul. Meie teod, meie sõnad näitavad, et me oleme valitsuses väga aktiivsed, me oleme väga palju saavutanud ja eks tuleb rohkem nendest asjadest rääkida."

Ja siis toimus muutus ning kehvad toetajanumbrid said uue, ligi aasta jagu korduva põhjuse. Ehk juunis tõdes IRL-i eestseisuse liige Mart Nutt, et erakond ei räägi piisavalt oma põhiväärtustest. "Eesti riiklus ja meie riigi põhialused. Need on ju asjad, mida IRL on kogu aeg üles ehitanud ja milles meil on väga tugev kompetents ja millest me ei ole eelmistel ega ka üleeelmistel valimistel rääkinud," ütles Nutt ERR-i uudisteportaalile. Ehkki Nutt ütles toona, et Tsahkna on väga asjakohane juht, jäi põhiväärtustest kaugenemine kõlama ja sai Tsahkna kriitikute üheks olulisemaks lööklauseks.

Järgmiste kuude jooksul juhtus palju. Valiti presidenti, vahetus peaministripartei, aga IRL-i reiting kõikus endiselt viie ja üheksa vahel. Kuni 2017. aasta maikuus kukkus see taas alla valimiskünnise. Ja kuna parasjagu otsis erakond endale uut esimeest, leiti põhjuseid palju. Erakonna peasekretär Priit Sibul ütles, et põhjus on kehvas selgitamises ehk valijad ei saa aru, miks ikkagi Keskerakonnaga valitsusse mindi.

2017 mai, reiting 4, Priit Sibula kommentaar: "Me ei ole olnud piisavalt selgesõnalised, et öelda, et need on olnud kompromissid. Kompromissid selleks, et Eestis säiliks see eestimeelsus, et me saaksime toetada peresid, eesti keelt ja kultuuri. Et see on see põhjus, miks me oleme selles koalitsioonis.

IRL-i aseesimees Siim Kiisler aga uskus, et erakonna sõnumites on uute konkurentidega võrreldes liiga vähe rõõmu.

2017 mai, reiting 4, Siim Kiisleri kommentaar: "Võib-olla me oleme nende uutega võrreldes natuke liiga tõsiselt seda Eesti asja ajanud. Alati oleme põhjendanud kõike läbi selle, kuidas on Eestile vaja ja peab ja peab. Rõõmu peaks ka olema, et me peaks ka rõõmu ja õnne rohkem tooma. Nagu hümnis ka öeldakse, et "õnn ja rõõm"."

Järgmisel päeval, pärast Kiisleri avaldust sai IRL-i esimeheks Helir-Valdor Seeder. Ja kui temalt reitingute kohta küsiti, pöördus ta tagasi juba tuntud jutu juurde ehk maailmavaadetest ollakse liiga kaugel.

2017 mai, reiting 4, Helir-Valdor Seederi kommentaar: "Mida me kavatseme teha? Loomulikult kõigepealt pöörduda oma põhikirjalise maailmavaate juurde, mis on rahvuslik-konservatiivne poliitika. Ja ma arvan, et me oleme viimastel aastatel sellest liiga palju kaugenenud. See on kindlasti kõige olulisem samm."

Nende sõnade järel saabus Eestimaale suvi, aga erakonna reiting ei kasvanud. Selle asemel hakkas mitmest omavalitsusest kostuma, et IRL-i liikmed plaanivad kohalike omavalitsuste valimistele minna mitte IRL-i, vaid hoopis mõne valimisliidu ridades. Optimism siiski ei kadunud. Juhan Parts ütles augustis, et vaadata tuleb tulevikku ja Raivo Aeg tõdes, et vead tehti minevikus.

2017 august, reiting 5, Raivo Aegi kommentaar: "Ma arvan, et see protsess algas eelmiste riigikogu valimistega, kui meie valimisprogramm meie püsivalijale jäi arusaamatuks ja segaseks. Kaldusime liiga ära sotsiaalsete probleemide lahendamisele, selle asemel, et tegeleda edasi IRL-i põhiagendaga. Lisaks sellele kindlasti erakonnasisesed arusaamatused ja võimupusklemine. Erakonna esimehed on siin segaseid sõnumeid andnud."

Oktoobris toimunud kohalike omavalitsuste valimisteks õnnestus erakonnal oma ridu pisut koondada ja Eesti peale kokku sai erakond kaheksa protsenti häältest. Erakonna reitingust rääkis lähemalt taas 2018. jaanuaris Kaia Iva, kes tõdes valitsuse pressikonverentsil, et temale meeldiks viiest protsendist suurem reiting. Erakonna esimees Helir-Valdor Seeder aga uskus, et erakonna toetust toob alla näiteks see, et inimesed ei saa veel aru, mida head toob neile uus tulumaksuseadus. Ehk sisuliselt kasutas samasugust põhjendust nagu kaks aastat varem Margus Tsahkna.

2018 jaanuar, reiting 5, Helir-Valdor Seederi kommentaar: "Rohkem on mõjutanud seda ikka see, mis on toimunud meil siin maksude ümber. Kogu see aktsiisipoliitika ja loomulikult ka see tulumaksureform, mille tegelikud positiivsed mõjud paljude inimesteni ei ole jõudnud. Ja kus opositsioon on meedias seda väga jõuliselt kajastanud ja toonud esile just neid negatiivseid pooli, mis on reformiga kaasnenud."

Kas muudatuste positiivne pool inimesteni jõudis, pole kindel aga IRLi toetusnumbrit see igatahes ei kosutanud. Selle aasta aprilliks oli erakonna reiting taas neli protsenti ehk alla valimiskünnise. Seederilt küsiti juba "Aktuaalses kaameras", kas IRL 2019. aasta valimistel ikka parlamenti saab (ütles, et saab) ning erakonna peasekretär Priit Sibul ütles, et kuna ollakse vasakpoolses valitsuses, siis ongi valijale raske oma parempoolseid sõnumeid viia.

2018 aprill, reiting 4 protsenti, Priit Sibula kommentaar: "Erakonna sees oli maailmavaateliste põhialuste arutelu, mis lõpuks kiidetakse heaks teisel juunil toimuval erakonna üldkogul. Ja ma loodan, et sealt peale saavad meie sõnumid ja arusaamad olema selged."

Lisaks maailmavaatelistele põhialustele pani erakond endale teisel juunil ka uue nime ja erakonna esimees jätkas oma tavapärase optimismiga.

2018 juuni, reiting 5, Helir-Valdor Seederi kommentaar: "Inimestel tuleb anda aega veendumaks, et need põhimõtted, mis me oleme välja hüüdnud, mis me oleme kinnitanud, et me nendest ka lähtume ja neid püüame ellu viia. Kui see veendumus inimesteni jõuab, siis tekib ka tahe ja soov meid toetada ja küllap siis ka kasvab meie liikmeskond."

Nende sõnade järel saabus Eestimaale üks soojemaid suvesid, aga erakonna reiting jäi ikkagi kiduma. Augustis, pool aastat enne riigikogu valimisi, ütles Priit Sibul, et põhjus on kampaanias, mida erakond Isamaa pole veel lihtsalt alustanud.

2018 august, reiting 5, Priit Sibula kommentaar: "Me ei ole jõudnud ka veel oma valimissõnumite ja ideedega välja tulla, mis õige pea tulevad. Ja ma olen veendunud, et ju siis ka muist valijaid meid taaskord üles leiab."

Kui Sibula prognoosi uskuda, siis tasub erakonnal Isamaa oma lubadused kiiresti lauale panna, sest neljapäeval ERR-is avaldatud reitingud olid neile ilmselt ajaloo kõige kehvemad. Samas erakonnaliikmete usku paremasse homsesse see kõikuma ei löönud ja nii leidiski Toomas Tõniste loogilise põhjenduse.

2018 september, reiting 3, Toomas Tõniste kommentaar: "Minu jaoks on võib-olla väike selgitus see, et täna veel väga paljud ei teagi, et Isamaa on IRL-i järglane. Nad võib-olla ei oskagi siin seost leida. Et ega siin ju pole väga palju kampaaniat selle poole pealt ka olnud, et seda laiemale üldsusele kommunikeerida."

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: