Juhan Kivirähk: riigikogu valimistel on kõik veel lahtine
Praeguste küsitlustulemuste valguses on kõik veel lahtine – nii kevadiste valimiste võitja kui ka riigikokku pääsevate erakondade arv, kommenteerib Juhan Kivirähk.
Kommenteerides värskeid küsitlustulemusi ei tasu keskenduda üksnes võrdlusele eelmise, augusti küsitluse tulemustega. Kuust kuusse aset leidvad paariprotsendised kõikumised erakondade toetuses võivad, aga ei pruugi näidata tegelikke muutusi inimeste arvamustes, vaid kujutada endast sellisest mõõtmisinstrumendist nagu elanikkonna juhuvalim tulenevat statistilist viga. Poliitikamaastikul toimuva analüüsimisel on otstarbekas vaadelda pikemaid aegridu – just neis ilmnevad muutusi on mõtet tõsiselt võtta.
Hämmastavalt stabiilselt on viimastest valimistest möödunud nelja aasta jooksul liikunud Keskerakond, mis vaheldumisi opositsiooni- ja võimupartei rolli täites on suutnud oma toetust kogu aeg hoida 27-29 protsendi tasemel. Kui vaadata erakondi tähtedena poliitikataevas, siis täidab Keskerakond seal Põhjanaela rolli, mis püsib paigal, samal ajal kui teised tähed tema ümber kord üles-, kord allapoole liiguvad. Selline suur stabiilsus on tagatud kahe väga lojaalse valijagrupiga – venekeelsed valijad ja pensionärid –, kes naljalt oma eelistusi ei muuda.
Reformierakond ei saa oma reitingu üle samuti kurta. Ehkki kevadise eufooriaga võrreldes on toetus pisut langenud, on see siiski kõrgem kui aastatel 2015-2017 keskmiselt. Sellise reitingu pinnalt võib valimisvõidule pretendeerida küll, peaasi kui see "energilisest ja usinast oravast ülekaaluliseks tubaseks meriseaks muutunu" (Andrei Korobeiniku kui insaideri määratlus) endas piisavalt motivatsiooni ja sisemist ühtsustunnet leiab.
EKRE on oma valijaskonna nelja aastaga kahekordistanud, septembris toimunud kaheprotsendine langus on selle kõrval tühiasi. Kuid see väike tagasilöök võiks erakonna liidreid mõtlema panna, kas tasub ikka igale väiksemalegi probleemile nii käremeelselt reageerida – selliselt võib osa potentsiaalseid valijaid sootuks eemale peletada. Mõõdame on oma küsitluses ka valijate teisi eelistusi ning seda, millise erakonna poolt vastaja kindlasti ei hääletataks. EKRE-t oma teise võimaliku valikuna käsitlevate valijate osakaal on selgelt vähenenud ning kasvanud on nende hulk, kes kindlasti EKRE poolt ei hääletaks.
Vabaerakonna toetajate osakaal on aga eelmiste valimiste tulemusega võrreldes neli korda kahanenud. Viimasel ajal Vabaerakonnas toimunu on olnud avalikkusele hästi näha, mistõttu sellise hävingu põhjusi pole raske mõista. Vähesed usuvad, et oktoobris toimuv üldkogu suudaks asjade käiku pöörde tuua.
Isamaa saatus on olnud teatud mõttes veelgi kurvem kui Vabaerakonnal. Kui viimastel riigikogu valimistel koguti ligi 14 protsendi valijate toetus, siis nüüd on sellest alles jäänud vaid 3 protsenti. Ometi räägib Isamaa kasuks nende pikk ajalugu ning rida tuntud poliitikuid, kes lõppkokkuvõttes end valimistel arvatavasti maksma suudavad panna. Iseasi, kas napilt üle künnise pääsemine ikka on selle erakonna vääriline resultaat.
Sotsiaaldemokraadid paistavad olevat vahepealsest madalseisust üle saamas ning on viimase küsitluse tulemuste põhjal taastamas eelmiste valimiste aegset toetustaset. Jevgeni Ossinovski ootamatu otsus ministriametist loobuda ning erakonna asjadele keskenduda paistab vilja kandvat. Kindlasti on sotside reitingu seekordses tõusus oluline roll Indrek Tarandil, kes oma otsuse riigikogu valimistel Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ridades kandideerida just küsitlusperioodi esimestel päevadel teatavaks tegi.
Lisaks kuuele parlamendierakonnale on põhjust rääkida ka rohelistest. Erakond Eestimaa Rohelised kogus septembri küsitluses 3 protsendi valijate toetuse, sama palju kui Isamaal. Kuni 34-aastaste valijate seas oli nende toetus koguni 7 protsenti. Keskkonnakaitse teema on viimasel ajal muutunud paljude Eesti inimeste jaoks üha olulisemaks, kuid valija ootab parteidelt mitte üksnes oluliste probleemide esiletõstmist, vaid ka kindlat tegevusprogrammi ning usaldusväärseid poliitikuid, kes suudaksid seda programmi ellu viia. Viimasega rohelised eriti kiidelda ei saa.
Teised parlamendivälised erakonnad märkimisväärset valijate toetust ei kogu. Küll on aga selleks lootusi kahel uuel poliitilisel jõul, kes alles üritavad erakonnaks saada. Need on Eesti 200 ja Elurikkuse Erakond. Mõlema puhul oli meie küsitluses kaks protsenti vastajaid, kes oleksid valmis valimistel kindlasti nende poolt hääletama. Koos tõenäoliste hääletajatega oleks Eesti 200 potentsiaalne toetus 15 protsenti, Elurikkuse Erakonnal 10.
Muidugi saavad sellised toetusarvud tulla vaid kellegi arvelt. Keskmisest enam oleks nende tekkivate parteide poolt valmis hääletama üksikkandidaatide, roheliste ja sotsiaaldemokraatide valijad, Eesti 200 puhul ka Reformierakonna omad. Seega on uute erakondade tekkimisel konkurents tihenemas just poliitikamaastiku liberaalsel tiival. Kõigile uutele tulijatele ja praegu valimiskünnise all olevatele vanadele kindlasti valijate hääli ei jätku.
Ent praeguste küsitlustulemuste valguses on kõik veel lahtine – nii kevadiste valimiste võitja kui ka riigikokku pääsevate erakondade arv. Üle-eestilise esindusliku juhuvalimiga tehtud küsitluse põhjal, kus vastajad teevad valiku erakondade nimede vahel, ei saagi tegelikult järgmiste valimiste tulemusi prognoosida. Riigikogu valimised toimuvad ju eraldi kaheteistkümnes valimisringkonnas, kus igaühes on erinevad nimekirjad, erinevad esinumbrid ning mõnikord isegi erinevad valimislubadused. Valimiste lõpptulemus sünnib neist kaheteistkümnest eraldi killust kokku panduna.
Selliseid uuringuid, mis imiteeriksid tegelikku valimissituatsiooni ning võimaldaksid tõenäolist valimistulemust prognoosida, saab hakata tegema ikkagi alles siis, kui erakondade valimisnimekirjad, valimisprogrammid ja -loosungid kindlalt teada on. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
Toimetaja: Rain Kooli