"Helistage järgmisel aastal uuesti!" ehk katsed saada eriarstile aega ({{commentsTotal}})

Eriarstile aja saamine on nagu lotovõit, sageli tuleb selleks pikalt registratuuris igaks juhuks küsimas käia.
Eriarstile aja saamine on nagu lotovõit, sageli tuleb selleks pikalt registratuuris igaks juhuks küsimas käia. Autor/allikas: Foto MIHKEL MARIPUU/POSTIMEES/Eesti Meedia/SCANPIX

Tõbise inimese esimene kontakt on perearst, ent spetsiifiliste murede korral tuleb pöörduda eriarstile. Neile tasuta aja saamine on muutunud lotovõiduga võrreldavaks saavutuseks, mistap ERR võttis luubi alla eriarstiajad, täpsemalt, suuresti nende puudumise. Iga spetsialisti juurde selleks aastaks enam visiidiaega ei saagi, ei tasuta ega raha eestki.

Käesolev kirjatükk sai alguse elust enesest: akuutse probleemi tõttu oli vaja lapsele kiirkorras allergoloogi (või nahaarstigi) aega. Kõne lastehaigla polikliiniku registratuuri (neil digiregistratuur puudub): "Oi, helistage järgmisel aastal uuesti! Selleks aastaks enam aegu ei ole."

Pimeda juhuse läbi õnnestus üks samal hommikul üles öeldud aeg saada, reageerimiseks ehk lapse koolist kättesaamiseks ja kohaletormamiseks jäi 1,5 tundi. Parem nahaarst täna kui allergoloog järgmisel aastal!

Poleks aga süllekukkunud aega vastu võtnud, tulnukski oodata järgmise aastani, et siis uuesti registratuuri helistada, lootuses saada pihta hetkele, kui vabad ajad pakkumisele tulevad. Nagu nõukogudeaegsed järjekorrad, mil defitsiit inimesi meeletusi tegema pani. Tänapäeval tähendab see igal hommikul erinevate haiglate digiregistratuuride vahet žongleerimist või telefonitoru otsas registratuuritöötaja häält oodates, kellelt võiks viimasel hetkel üles öeldud aja ruttu endale küsida. Üks eriarstiaja hankimise protsess võib sedasi väldata nädalaid, enne kui sihini viib, ehkki ei pruugi.

Leevendust võib tuua riiklik raviasutuste ülene digiregistratuur, mida riik juba tükk aega juurutab, ent millega raviasutused kuigi meelsasti liituma ei kipu. Sinna jookseksid kõikide eriarstide vabad ajad kokku, vali, millist tahad (juhul, kui on valikut). See aga ei käivitu ilmselt enne aastat ja kõik raviasutused ei pruugi sellega siiski liituda.

Perearstiabi on Eestis hästi kättesaadav, ent niipea, kui mure on tõsisem või spetsiifilisem, nii et vaja oleks spetsialisti kiiret hinnangut, lõppeb paljude jaoks meditsiiniteenus ära, sest paljudele eriarstidele pole võimalik isegi kolme kuu pärast saabuvat aega broneerida. Küll aga pakuvad digiregistratuurid mitmetele erialadele tasulisi arstiaegu. Sõltuvalt raviasutusest ja spetsialiteedist, maksavad need 45-91 eurot visiidist, millele lisandub täiendav tasu analüüside ja uuringute eest. Sageli on vaja ka kordusvisiite, mõnel juhul ka pikaajalist ravi spetsialisti juures (logopeed, psühholoog, psühhiaater, taastusraviarst).

See pani ERR.ee tegema eksperimenti: kui keeruline on erinevate spetsialistide vastuvõtule pääseda, kuhu saab tasuta ja kuhu üksnes tasulisi aegu ning mis ajaks. Valimis olid üksnes Tallinna raviasutused, ehkki üks sotsiaalvaldkonna töötaja andis lahkelt nõu: kui Tallinnasse ei saa, tasub Viljandisse või Rakverre proovida arstiaega saada! Aitäh soovitamast, aga nõu on eluvõõras: iga inimene ei saa "digitaalse nomaadina" kaugtööd teha või end päevadeks töölt vabaks küsida, et teises linnas arstil käia. Abi võiks saada ikka seal, kus asub abivajaja.

Võtsime luubi alla mõned erialad, kus perearsti pädevus lõppeb ehk mis vajavad nimelt eriarsti sekkumist, sest nii tervise- ja tööminister Riina Sikkut (SDE) kui haigekassa ütlevad kui ühest suust esimeseks põhjenduseks eriarstiabi kehva kättesaadavuse kohta: inimesed peaksid rohkem oma perearste usaldama ja neilt abi paluma, mitte kohe eriarstile tormama, sest iga häda spetsialisti sekkumist ei nõua. See nõuanne igas olukorras aga ei päde ja selleks eriarstid ju ongi, et oma eriala piires inimesi ravida.

Mõnel juhul oleks õnnestunud arstiaeg saada kuue minuti pärast algavale vastuvõtule. Selge see, et kulla hinnaga vastuvõtuaeg läks kaduma, sest polikliinikud ise arstiaegu püüdvate patsientide andmeid üles ei kirjuta ega vabaneva aja korral tagasi helista. Jällegi üks nõukoguliku mentaliteedi jäänuk: teil on ju aega vaja, nähke ise vaeva! Ometi oleks digitaalsete süsteemide korral võimalik ka seda protsessi automatiseerida: nii nagu eBay oksjonikeskkonnas või mõnes kinnisvaraportaalis saab soovitud parameetritele vastava märksõnaga tellida omale teavituse, võiks ka digiregistratuurides olla võimalik tellida automaatteavitust juhuks, kui soovitud erialal mõni tasuta aeg vabaneb. Sellisel juhul on juba palju kergem reageerida ja viimasel hetkel vabanenud aegade kadu oleks minimaalne.

Siinkohal toodud näited on võetud digiregistratuuridest 25.-26. septembril. Eriarstialad, mida vaatleme, pole identsed, sest igas mõnes raviasutuses pakutakse üht, teises teist eriala - need ei pruugi alati kattuda.

Lääne-Tallinna keskhaigla

LTKH digiregistratuur näeb välja väga spartalik: kogu teave on esitatud kribukirjas ning tasuliste aegade puhul nende maksumust enne aja väljavalimist teada ei saagi - selleks tuleb minna haigla kodulehel teisest jaotusest sisse ja hinnakiri eelnevalt läbi töötada. Selgub, et eriarsti vastuvõtt maksab 45 eurot, sellele lisanduvad uuringute ja analüüside maksumused. Üksnes psühholoogile pääseb tasulise aja korral 40 euroga, ent ühe seansiga pole seal midagi ära teha.

Milline vaatepilt siis LTKH digiregistratuurist vastu vaatas?

Logopeedile selleks aastaks aegu saada ei ole, ei tasuta ega tasulisi.

Ka psühhiaatrile selleks aastaks enam aegu ei saa. Esimene võimalus avaneb järgmise aasta 3. jaanuaril.

Psühholoogile pole saada ei tasuta ega ka tasulisi aegu. Isegi uude aastasse mitte.

Taastusraviga läks paremini: sinna aegu saada oli, juba oktoobri alguseks. Ainult et need on kõik tasulised ajad, ühekordne külastus maksab 45 eurot. Ja taastusravis ei tee ühe külastuskorraga midagi ära, enamasti on vaja terve kuur ehk vähemalt 10, hullema hädaga 20 kordagi kohal käia. Kel on kerge seljavalu, saab vast ise koduste harjutustega hakkama, aga hullema hädaga tuleb leida raha, et maksta, kui ilma ei kannata.

Iga naine peaks kord aastas ka naistearsti juures kontrollis ja analüüse andmas käima. Ideaalis ikka oma arsti juures, aga konkreetse arsti juurde aja saamine on veel keerulisem kui üldse günekoloogi aega saada. Parem siis võtta juba see, mis üldse saadaval, vähemalt käidud ja süda rahul. Aja saaks nelja nädala pärast, ja seda lausa tasuta. See on muude erialade kõrval päris hea tulemus.

Allergoloogi teenust LTKH digiregistratuur ei pakkunud.

Ida-Tallinna keskhaigla

Igal raviasutusel on oma digiregistratuuri süsteem, millega harjumine võtab pisut aega. ITK arstiaegade legend on järgmine: kui aja küljes on valge lipik, tähistab see perearsti saatekirja nõuet, kui euromärk, siis tasulist aega.

Allergoloogile tasuta aegu saada ei ole. Esimene võimalus 63-eurosele vastuvõtule minna avaneb 27. novembril. Kui on vaja teha torketeste, vereanalüüsi jm, siis need lähevad lisatasu eest. Kordusvisiit samuti.

Kui mure on suur, saab naistearstile enam-vähem nädalaga. See on aga tasuline aeg. Ja arstiks on mees - sõltumata doktori pädevusest on alati naisi, kes ei ole nõus laskma meesgünekoloogil end läbi vaadata, seetõttu on neile lihtsam aegu saada.

Esimesed tasuta arstiajad naistearstile saaks novembri alguseks. Aga jällegi, see on meessoost arsti juurde. Jällegi tuleb põhjust otsida naiste ebamugavustundest meesarsti ees. Naisarstidele on selleks ajaks ka tasulisi aegu saada.

Kui LTKH-sse oleks saanud üksnes tasulisse taastusravisse, siis ITK-s saaks esimese vaba tasuta aja 22. novembril. Kelle häda kannatab kaks kuud oodata, saab siis jutule.

Psühholoogi, psühhiaatri ja logopeedi teenust ITK digiregistratuur ei pakkunud.

Põhja-Eesti regionaalhaigla

PERH võimaldab perearsti saatekirja nõudvate eriarstiaegadega tutvuda üksnes juhul, kui patsiendil on saatekiri juba olemas. Muul juhul teatab süsteem, et saatekirja registreeritud ei ole, nii et vabade aegadega tutvuda ei saa. Seetõttu on siinkohal valikus üksnes ilma saatekirjata vastuvõttude ajad või nende puudumine.

Psühhiaatrile vabu aegu ei ole. Parimaks pakkumiseks jäävadki LTKH jaanuarisse pakutud ajad.

Ka lastele ja noorukitele pole psühhiaatri aegu pakkuda.

Ainus eriala, kuhu kiiresti tasuta arstiaja saaks, on günekoloogia - lausa selleks nädalaks, eeldusel, et võõras arst sobib.

Nõnda tuleb tõdeda, et kui naistearstile veel saab, siis muud erialad, mis vajavad kindlasti eriarsti tähelepanu ehk jäävad perearsti pärusmaast välja - allergoloog, logopeed, taastusraviarst, psühhiaater, psühholoog -, on patsientidele valdavalt kättesaamatud.

Sikkut: rahapuuduse kõrval on spetsialistipõud

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut kommenteeris tulemusi ERR-ile tõdemusega, et eriarstiabi kättesaadavus on asi, mis inimestele kõige rohkem muret teeb ja mille üle talle kõige rohkem kurdetakse. Aasta teises pooles on mure tavaliselt teravam, sest raviraha hakkab järjest otsa saama.

Ka minister on kuulnud juhtumitest, kus inimene on käinud Tallinnast Võrru neuroloogi vastuvõtule, sest lähemalt vaba aega ei leidnud.

"Meil on elu juba nii hea, et ega pea üheski valdkonnas lihtsaid lahendusi ei ole," tõdeb Sikkut pooleldi naljatamisi.

Sikkut tõdeb, et ühest küljest tuleb tõsta kõige suurema vajadusega eriarstiabi rahastuse mahtu, ent teisalt kummitab ka spetsialistipõud - näiteks psühhiaatrias, allergoloogias ja pediaatrias. Et aga uued spetsialistid tuleb tellida residentuuri kaudu, on nende tööjõuturule jõudmise lõtk ikkagi vähemalt neli-viis aastat.

"Järgmisel aastal saab haigekassa lisaraha üle 40 miljoni euro. Prioriteedid ei ole veel paigas, aga laste ravi ja plaanilised operatsioonid on näiteks sel olnud fookuses. Haigekassale esitatakse järjekordade infot - millises piirkonnas, millisel erialal on järjekorrad kõige pikemad, selle alusel saab haigekassa otsustada, kuhu osta juurde ravimahtu ehk suunab selle raha sinna," kirjeldas Sikkut.

Aasta-aastalt haigekassa lisarahastus kasvab. 2022. aastal jõuab aastase lisaraha summa saja miljoni euroni. Sikkut usub, et see võib tuua juba tuntavat leevendust.

Minister loodab ka, et kõiki raviasutusi hõlmama hakkav riiklik digiregistratuur teeks arstiaja leidmise lihtsamaks.

"Näiteks Tallinnas, kui otsida günekoloogile või nahaarstile aega, siis et helistada kõiki neid registratuure läbi ja leida tasuta aeg, ongi ebainimlik pingutus. PERH hakkab sel aastal riiklikku digiregistratuuri esimesena testima, järgmisel aastal oleks ehk võimalik seda üleriiklikult rakendada. See on vajalik selleks, et iga inimene saaks ühe korra järjekorras olla, nii kasvab läbipaistvus – inimene näeb kõiki teenuseosutajaid, kõikvõimalikke vabu aegu ükskõik kelle juures," kirjeldab Sikkut.

Kui esmalt hakkab digiregistratuur tööle lihtsalt koondregistratuurina, siis hiljem loodab minister sellele ka lisafunktsioone juurde saada, näiteks EMO-s kasutusel olev triaažipõhimõte, kus saatekirjaga erialade puhul saavad akuutse murega patsiendid kiiremini vastuvõtule, teistele aga kuvataksegi süsteemis kaugemal olevaid vabu aegu. Selle üle otsustamine võiks jääda perearstidele, kes kiiremat abi vajavatel juhtudel - näiteks vähikahtluse korral - digisaatekirjale piltlikult öeldes punase "mummu" lisada saaksid.

"Mina oma tuikava seljaga sel juhul homseid aegu ei näegi, vaid minu jaoks esimene vaba aeg ongi alles viie-kuue nädala pärast," toob Sikkut näiteks.

Kuivõrd aga kõik erialad saatekirja arstilepääsemiseks ei vaja, pakub minister välja, et saatekirja nõue võiks vabalt laieneda kõigile erialadele, juhul kui see arstiabi kättesaadavust parandaks.

Teine lisafunktsioon võikski olla automaatteavitus nagu oksjoni- või kinnisvarakeskkondadel, et inimene vaba aega leidmata saaks näiteks SMS-i, kui mõni aeg vabaneb ja ta selle teavitussoovi digiregistratuuris sisse on lülitanud. See hoiaks ära näiteks sellise juhtumi, nagu hiljuti Rakvere haiglas oli, kus ühel päeval jättis suisa kaks patsienti plaanilisele operatsioonile välja ilmumata, ehkki kallis operatsioonisaal koos personaliga oli üles rivistatud. Need ajad ja see raha läks tol päeval raisku.

Aga see kõik saab kõne alla tulla alles mitme aasta pärast.

Haigekassa: saatekirjad arvestavad juba triaažiga

Haigekassa pressiesindaja Vivika Tamra ütles, et tänavuse esimese poolaasta andmete põhjal on näha, et arstide vähesuse tõttu tuleb kauem oodata ca 17 protsendil eriarsti ravijärjekorras olijatest. Erialades on arstide puudus suurim oftamoloogias (silmaarstid), dermatovenereoloogias (naha- ja suguhaiguste arstid) ja ortopeedia erialal.

"Lisarahastuse abil oleme sellel aastal suutnud paranda eriarstiabi kättesaadavust nendele erialadele ja valdkondadesse, kus kättesaadavus oli eriti kriitiline. Nii oleme parandanud lastehaiguste ravi kättesaadavust, kokku suurenes pediaatria ja lastekirurgia rahastamine 5,5 miljoni euro võrra," loetles Tamra.

Ta lisas, et 2018. aasta eesmärk on olnud lühendada liigeseproteeside ja silmakae operatsioonide ooteaegu. "Inimesed on pääsenud operatsioonile kiiremini – arstid tegid esimesel poolaastal 2300 silma hallkae ning ligi 330 põlve- ja puusaproteesi operatsiooni rohkem kui mullu samal ajal. Eesmärk on see, et nende operatsioonide järjekorrad väheneksid kuni 10 kuu võrra. Eriarstiabi vajajad pannakse ravijärjekorda nende tervishoiuprobleemi tõsiduse järgi. Tõsise tervisehädaga inimene pääseb arsti juurde kiiremini (seda otsustab suunav arst!)."

Samuti soovib riik tõsta e-konsultatsiooni osakaalu ravis, mis vähendaks võimalust füüsiliselt arstiga kokku puutuda. Igal erialal ja iga häda korral seda muidugi rakendada ei saa.

Haigekassa peab oluliseks ka inimeste isiklikku vastutust - et nad teavitaksid raviasutust vähemalt 24 tundi ette, kui nad ei saa arstile minna. Nii jõuab rohkem vabanevaid aegu abivajajateni.

"Haigekassa ei saa muuta raviasutuste töökorraldust. Kindlasti aga toetame algatust, kust informatsioon vabadest vastuvõtuaegadest - ka nendest, mis vabanevad ooteajal - jõuab iga abivajajani," lisas Tamra.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: