Reinsalu loodab loomeinimestega kohtuvälise kokkuleppe saavutada
Justiitsministeerium loodab saavutada autoriesindusorganisatsioonidega kohtuvälise kokkuleppe ning on valmis kompenseerima aastatel 2014-2017 saamata jäänud nn tühja kasseti tasu, ent mitte selles summas, mida esindusorganisatsioonid on taotlenud. Ühtlasi on ministeerium välja töötanud uue tasude maksmise süsteemi, mis parimal juhul võiks ellu rakenduda tuleval aastal.
Reinsalu möönis ERR-ile vajadust uue tasusüsteemi järele, mis puudutab andmekandjate ja salvestusseadmete isiklikuks tarbeks kasutamist. Et rahavajadust mitte kergekäeliselt määrata, tellis justiitsministeerium möödunud aastal ka uuringu seadmete isiklikuks otstarbeks kasutamise ulatuse ja käitumise kohta. Selle tulemusel on nüüdseks välja töötatud kontseptsioon, kuidas uus süsteem välja võiks näha.
Uuringule tuginedes ei ole esindusorganisatsioonide nõutav 42 miljonit eurot (37,9 miljonit saamata jäänud tulu pluss 4,2 miljonit eurot viivis aastate eest 2014-2017) Reinsalu sõnul objektiivselt realistlik suurusjärk.
"Valitsus arutas ka võimalikku esindusorganisatsioonide nõuet ja valitsuse mandaadi alusel tegi justiitsministeerium ka ettepaneku kohtuvälise kokkuleppe sõlmimiseks selles summas, mis võiks ka olla varasema kohtuotsuse pinnalt," ütles Reinsalu, viidates riigikohtu märtsikuisele otsusele, mille järgi peab riik autorikaitsjatele maksma 80 000 eurot aastate aastate 2010 kuni 2013 saamata jäänud tulu eest.
Justiitsministeeriumi hinnangul oleks uue süsteemi lähtekoht see, et seadmete isiklikuks tarbeks kasutamise eest tasude maksmine peaks käima riigieelarveliste maksetena autorite esindusorganisatsioonidele. "Maksimaalne hüvitis, kui kõik seadmed kokku arvestada sinna riigieelarvelise hüvitamise skeemi, võiks olla 850 000 eurot aastas," sõnas Reinsalu.
Ta lisas ka, et kui tänase süsteemi nimistusse lülitada kõik kaasaaegsel tehnoloogial põhinevad salvestusseadmed ja andmekandjad, siis tähendaks see kõigi iPadide, mobiiltelefonide, arvutite ja nutiteleviisorite kasutajate maksustamist sellisel määral, mis pole Reinsalu hinnangul vastuvõetav.
Reinsalu sõnul tutvustab ta uue süsteemi plaani lähiajal valitsuskabinetile ning loodetavasti õnnestub tänavu ka eelnõu parlamenti menetlemiseks saata. Positiivse stsenaariumi korral võiks uus süsteem rakenduda Reinsalu hinnangul juba järgmisel aastal. Autorite esindusorganisastioonidega on justiitsminister Reinsalul kavas kohtuda järgmisel nädalal.
Üheksa autorikaitseorganisatsiooni teatasid, et nõuavad riigilt aastate 2014–2017 eest niinimetatud tühja kasseti tasuga seoses kokku 42 miljonit eurot ning pöörduvad selleks riigikohtusse.
Autorikaitseorganisatsioonid heidavad valitsusele ette, et see on jätnud ajakohastamata seadmete nimekirja, millelt kassetitasu kasseeritakse. Raha nõuavad autorite ühing, fonogrammitootjate ühing, esitajate liit, audivisuaalautorite liit, heliloojate liit, interpreteetide liit, lavastajate liit, lavastuskunstnike liit ja näitlejate liit.
"Autori, esitaja ja fonogrammitootjana tunnen nii mina kui ka minu kolleegid, kuidas lintkasseti ajastusse kinni jäänud valitsuse määrus on meilt ära võtnud ühe võimaluse, kuidas muusika loomist mujal Euroopas rahastatakse," ütles Eesti Esitajate Liidu juhatuse liige Tanel Padar pressiteates.
Igal Euroopa Liidu liikmesriigil, kes lubab eratarbeks kopeerimist, on kohustus luua mehhanism, mis aitaks kõigilt tänapäevastelt andmekandjatelt ja salvestusfunktsiooniga seadmetelt kokku koguda loomeinimeste õiguspärane tasu.
Pea kõik riigid kasutavad süsteemi, kus isiklikuks tarbeks kopeerimise tasu kogutakse süsteemiga, kus tasu on juba seadme hinnas. Sarnane süsteem on ka Eesti autoriõiguse seaduse järgi Eestis.
Valitsuse määrus, mis peab nimetama kõik turul olevad salvestusseadmed ja -kandjad, ei too aga välja uusi salvestusseadmeid, sisaldades vaid VHS-kassetti, makilinti ja CD–plaati.
"Üheksa loomeinimesi ühendavat organisatsiooni loodavad siiralt, et tänane valitsus suudab leida üksmeele ja e-riigile kohaselt tasude kogumise digi-seadmetelt sel aastal ellu viia, et nad ei peaks ka järgnevatel aastatel oma liikmete kaitseks tagantjärele kohtu kaudu õiglast hüvitist nõudma," teatasid liidud.
Valitsus pole aastast 2006 kaasajastanud salvestusseadmete ja -kandjate loetelu, millelt niinimetatud tühja kasseti tasu arvestatakse. Võimaliku hüvitise suurus sõltub sellest, milliste andmekandjate eest on ühingutel õigus tühja kasseti tasu saada. Kui lähtuda ringkonnakohtu 31. oktoobri otsuse metoodikast, siis on õigustatud hüvitiseks ligi 320 000 eurot, kuid kui kassetitasu tuleks maksta ka nutitelefonide ning süle- ja lauaarvutite eest, siis võib õigustatud hüvitis olla justiitsministeeriumi hinnangul üle kolme miljoni euro.
Autorikaitsjate taotluse kohaselt peaks sellesse loetelusse lisama tahvelarvutid, sülearvutid, lauaarvutid, kõvakettad, CD ja DVD kirjutajad, mobiiltelefonid, audio- või meediapleierid, DVD, HD-DVD ja BD-salvestajad, välised kõvakettad, USB-mälupulgad, kõvakettaga videotuunerid, salvestavad digiboksid ja nutitelerid.
Niinimetatud tühja kasseti tasu eest riigiti inimese kohta laekuvad tasud on erinevad: riikides, kus on sisse viidud tasud ka uuema tehnoloogiaga salvestuskandjate ja -seadmete eest – näiteks Prantsusmaal, Saksamaal ja Belgias – on tasud inimese kohta 2-3 eurot aastas; Euroopa Liidu keskmine on vaidlusalustel aastatel jäänud 1,5 euro juurde. Eesti on oma näitajaga ehk 0,02 eurot 2013. aastal Euroopa Liidu riikidest viimasel kohal.
Allikas: ERR-BNS