Valitsus veel otsust ei langetanud. "Arutelu jätkub, loodetavasti tuleb otsus veel sel aastal," ütles Reinsalu ERR-ile.

Justiitsministeeriumis ette valmistatud memorandumi järgi asendatakse senine lõivupõhine süsteem riigieelarvest finantseeritavaga. Hüvitise suuruse arvutamisel arvestataks nii seda, kui palju ja milliseid seadmeid Eesti inimesed kasutavad kui ka teiste Euroopa Liidu riikide praktikat.

Uue süsteemi järgi hõlmaks nn õiglase hüvitise suuruse skeem lisaks kassettidele, plaatidele, kõvaketastele ja muule taolisele ka nii tava-, süle- kui tahvelarvuteid, samuti salvestusfunktsiooniga TV-vastuvõtjaid ja mobiiltelefone. Ministeeriumi hinnangul kajastab taoline täiendus tänapäeval enimkasutatavaid seadmeid ja kandjaid, mida isiklikuks otstarbeks koopiate tegemisel kasutatakse.

"Seetõttu oleks ka õiglane, kui riigieelarvest eraldataks autoritele ja kaasnevate õiguste omajatele just õiglane hüvitise summa ehk 2 000 000 eurot," seisab memorandumis, lisades, et varasematest läbirääkimistest autorite ja nende esindusorganisatsioonidega on ilmnenud, et see summa võiks neid rahuldada. Ühtlasi leiab ministeerium, et see väldiks edasisi kahjuhüvitamise nõudeid riigi vastu.

Tasu suurus oleks sama aastateks 2020-2022, seejärel tellitaks uus tarbijauuring, mille alusel eraldataks raha aastateks 2022-2024, jne.

Raha jaotamisel tuleks vähemalt esimesel aastal kõne alla senine protsentuaalne jaotus. Ministeerium märgib aga, et jaotuskava peaks iga-aastaselt ennekõike kokku leppima need kollektiivse esindamise organisatsioonid (nt autorite ühing, esitajate liit, fonogrammitootjate ühing jt) ja loomeliidud, kellele tasu makstakse. Jaotuskava kinnitaks justiitsminister.

Nn tühja kasseti tasu maksaks justiitsministeeriumi nägemuses esindusorganisatsioonidele välja rahandusministeerium vastavalt justiitsministeeriumi esitatud korraldusele.