Eelarves kavandatud riigitöötajate palgakasv kõigile neist lisaraha ei too ({{commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Järgmise aasta eelarve näeb ette ka riigitöötajate palkade kasvu, mis samas ei tähenda, et kõik neist palka juurde saavad.

Möödunud aastal tõusid riigisektoris palgad samas tempos erasektori palgakasvuga ehk seitse protsenti. Pole põhjust eeldada, et asjad sel aasta väga teisiti oleks. Seda hoolimata sellest, et üldist palgafondi kasvu selle ega ka möödunud aasta eelarves ette nähtude ei olnud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Valitsus leppis kolmapäeval kokku, et tuleval aastal tõuseb palgafond enam kui 2,5 protsenti.

"Kui majandus kasvab, peavad kasvama ka inimeste sissetulekud. Ja nii ka avaliku sektori inimeste palgad. Selle üle on kindlasti hea meel ja see palgakasv puudutab paljusid olulisi sihtrühmasid," lausus kultuuriminister Indrek Saar.

Palgafondi suurendamiseks on järgmisel aastal planeeritud 64,7 miljonit eurot, sealhulgas on suurim osa - 26 miljonit eurot - ette nähtud siseturvalisuse valdkonnale, 9,7 miljonit eurot õpetajatele, 5,7 miljonit IT-asutustele ja neli miljonit eurot sotsiaalhoolekande valdkonnale.

Üldiselt tõuseb palgafond 2,5 protsenti, kuid mõnedes sihtgruppides on see kiirem. Üldisele kasvule lisandub näiteks IT-töötajate ja päästameti palgafondi 20-protsendiline, sotsiaalhoolekandes 12-protsendiline, politseis enam kui 10-protsendiline ja õpetajatel üle kolmeprotsendiline kasv.

Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja Marlen Piskunov ütles, et palgafondi kasv ei tähenda kõigi riigiasutuste töötajate sissetuleku kerkimist.

"Suurendatakse palgafondi, aga iga asutuse juht ise teab, kus tal on see kõige suurem kitsaskoht, milliseid palkasid on vaja kõige rohkem järele aidata ja otsustab ta siis ise, kes konkreetselt kui palju palgatõusu saab," lausus Piskunov.

Koos efektiivsuse kasvuga peaks riigisektori reaalseks keskmise palga tõusuks kujunema tuleval aastal kuni seitse protsenti ehk kasv toimub samas tempos erasektoriga.

Tööandjate keskliit toetab erinevate riigitöötajate erinevat palgakasvu, kuid leiab, et riik ei tohiks sellega liiale minna.

"Riik peabki diferentseerima, millistes valdkondades ta tahab palku kiiremini tõsta ja millistes valdkondades ka mitte tõsta. Kindlasti ei tohiks riik olla palgavedur, see, kes palgatõusu eest veab. Seda me oleme näinud tegelikult viimasel ajal ja see ei ole hea trend," lausus tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar.

Lisaks palgakasvule näeb uus eelarve ette ka pensionitõusu. Tuleva aasta aprillist peaks keskmine pension tõusma seitse protsenti 481 euroni.

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: