Sõerd: Eesti eelarve ei ole tasakaalus
Oposotsiooni kuuluva Reformierakonna liikme Aivar Sõerdi hinnangul näitab peatselt avaldatav Euroopa Komisjoni hinnang, et Eesti eelarve ei ole tasakaalus. Näiteks leidis komisjon tänavuse eelarve kohta, et see on 0,9 protsendiga miinuses.
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Sõerd rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et ei maksa kiidelda võlakoormuse vähendamisega, sest seda tuleb maksegraafiku järgi nagunii tagasi maksta. Samuti tuleks majanduslikult headel aegadel koguda reservi.
"See, et majanduslikult kitsamad ajad tulevad, juhtub niikuinii. Aga meil mingit puhvrit nendeks keerulisemateks aegadeks ei ole," lausus ta.
Rahandusminister Toomas Tõniste (Isamaa) ütles, et reservide hoidmine on praegu kulu. "Lisaks sellele sööb neid reserve inflatsioon. Erinevad eksperid on leidnud, et meil on täna piisavalt reserve, et ka elada üle suured kriisid," lausus Tõniste.
Tema sõnul on eelarve nominaalses ülejäägis.
"Eelmisel aastal kritiseeriti, et me tahame väga kulutada, aga täna on olukord, kus eelarve on nominaalses ülejäägis 173 miljonit ja me ei kuluta seda ära, ei tee uut lisaeelarvet, et seda raha enne valimisi laiaks lüüa," rääkis rahandusminister. "Ka järgmise aasta eelarve on nominaalses ülejäägis 133 miljonit, samas me katame kõik vajalikud valdkonnad, ka vajalikud palgatõusud, et meie riik saaks pakkuda kvaliteetset teenust, mida meilt oodatakse."
Makuskoormus jääb alla 34 protsendi ja lähiaastatel langeb see veelgi. See saavutati maksurahuga, kuid tegelikult tuleks Sõerdi sõnul nii alkoholi- kui ka kütusekatsiisi langetada. Esimene neist süvendab piirikaubandust, teine võib tuua kaasa üldise hinnatõusu.
"Diislikütust transpordifirmad Eestis ei võta, need tangivad Poolas ja Leedus, rääkimata sellest, et kerkivad kütusehinnad mõjutavad ka Eesti inimeste toimetulekut," ütles Sõerd.
Peaminister Jüri Ratas ütles, et kui vaadata ka kütuseaktsiisi, siis tegelikult aktsiise laekub rohkem. "Kokkuvõttes tuleb alati päeva lõpus arvestada eelarve täispildiga, et ühel pool on riigieelarve tulud ja teiselt poolt on need kulud, mis on riigi toimimiseks ja Eesti elanikele ääretult olulised," sõnas Ratas.
Tõniste märkis, et kui me tahaksime viia aktsiisid Läti tasemele, siis see tekitaks meile 100 miljoni euro suuruse augu, seda ka olukorras, kust Lätist tankijad tulevad Eestisse tagasi. "Nii et siis tuleb leida uus katteallikas, see on siis [ülesanne] järgmisele koalitsioonile," tõdes rahandusminister.
Tõniste sõnul on koostamisel põhjalik analüüs aktsiiside laiemast mõjust majandusele, kuid see saab valmis alles järgmise aasta alguses ja on hea õppematerjal järgmistele koalitsioonidele.
Tõniste sõnul kujunevad aktsiisid üheks valimiste teemaks, sest inimestele meeldib, kui keegi lubab makse langetada.
Toimetaja: Karin Koppel