Sotsiaalkindlustustoetused moodustavad 2,1 miljardit eurot ning aastane kasv on 87 miljonit eurot.

Sellest lõviosa ehk 1,74 miljardit eurot kulub riiklikule pensionikindlustusele. 53 miljonit eurot kasvava kululiigi alla kuuluvad vanaduspensionid, väljateenitud aastate pension, töövõimetuspension ja toitjakaotuspension.

Teine suur kuluartikkel on riigipoolne toetus kohustusliku kogumispensioni fondidesse - 2019. aastal kokku 313,4 miljonit eurot, kasv 36,6 miljonit.

Sotsiaalabitoetused ja muud toetused füüsilistele isikutele kasvavad tuleval aastal 113 miljoni euro võrra 1,16 miljardi euroni.

Peretoetused neelavad sellest 299 miljonit ning kasv eelneva aastaga on 15 miljonit. Eelarve kasvab seoses esimese ja teise lapse toetuse kasvuga 55-eurolt 60-eurole.

Vanemahüvitiseks kulub 245,5 miljonit eurot. Meetme kulu suureneb 17,3 miljoni euro võrra keskmise hüvitise tõusu arvelt. Prognoosi põhjal on keskmise hüvitise suurus 1258 eurot kuus.

Toimetulekutoetuseks seevastu kulub järgmisel aastal 6,5 miljonit eurot vähem, kokku 18,2 miljonit eurot. Matusetoetuseks kulub 4 miljonit ning elatisabiks 4,6 miljonit. Üksi elavaid pensionäre toetab riik uuel aastal 10,1 miljoni euroga.

Töötutoetus väheneb 1,1 miljoni võrra 11,1 miljoni euroni, kuid töövõimetoetuseks kulub ligi 63 miljonit eurot rohkem, kogusummas 242 miljonit eurot.

Toetused puudega inimestele ja nende hooldajatele moodustavad eelarvest ligi 78 miljonit, kasv on 6,5 miljonit eurot. Õppetoetused ja stipendiumid võtavad eelarvest 26,3 miljonit.