NATO kaitseministrite kahepäevasel kohtumisel olid kõne all ka suvise tippkohtumise tulemused, sealhulgas küberkaitse, vägede tugevdamise ja kaitsekulutustega seotud küsimused, edastas kaitseministeerium.

Kaitseminister Jüri Luige sõnul on NATO vastane juba praegu selgelt arvestatava kübervõimekusega ning kriisi puhul ei saa NATO taluda olukorda, kus liitlaste süsteeme järjepidevalt rünnatakse.

"Liikmesriigid peavad olema valmis erinevaid võimekusi arendades neid ka NATO-ga jagama ning sama põhimõte kehtib ka ründevõimekuste puhul," ütles Luik, kelle sõnul kavatseb Eesti anda oma kübervõimed vajadusel NATO käsutusse. Eesti lähtub oma küberväejuhatust arendades maksimaalselt ka alliansi huvidest ning vajadustest.

Lisaks Eestile on näidanud üles valmidust küberründe võimega panustada Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriik, Holland ja Taani.

Neljapäeval arutasid liitlasriikide kaitseministrid ka alliansi tuumavõimekustega seotud küsimusi, samuti käsitleti keskmaa-tuumarelvastuse lepingut, mida Venemaa on asunud salaja keskmaa tuumarelvastust arendades rikkuma.

Kolmapäeval kogunesid kaitseministrid NATO-Gruusia komisjonis, kaitseministrite õhtusöögil olid kõne all ka kaitsekultustega seotud küsimused.