Üks teema seekordsel kaitseministrite kohtumisel NATO peakorteris oli küberkaitse tugevdamine. Ka seda arutelu läbis korduvalt Venemaa nimetamine, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Neljapäeval tuli avalikuks järjekordne väidetav Venemaa küberrünnaku katse Hollandis. See tõi kaasa terava reaktsiooni Briti kaitseministrilt Gavin Williamsonilt. ÜRO peasekretär nimetas seda Venemaa käitumismustrisse sobivaks killuks.

"See ei ole suurvõimu käitumine, vaid paariariigi oma. Me jätkame koos liitlastega tööd nende isoleerimise nimel, et panna neid mõistma - nad ei saa sellise käitumisega jätkata," rääkis Williamson.

"Venemaa peab lõpetama sellise hoolimatu käitumise mustri, sealhulgas jõu kasutamise naabrite vastu, katsed sekkuda valimistesse ja laialdase valeinfo levitamise," ütles Stoltenberg.

Küberkaitse tugevdamiseks annavad mitu riikii, sealhulgas Eesti oma kübervõimed NATO käsutusse.

Teinegi suurem teema seondus Venemaaga. Nimelt tõid Ameerika Ühendriigid välja mure Venemaa salaja arendatavate keskmaa tuumarakettide kohta. Need ohustaksid eelkõige Lääne-Euroopat ja NATO-l ei ole samaväärset relvastust vastu panna.

"Venemaa peab taas hakkama kinni pidama tuumarelvade kokkuleppest või peab USA nende hoolimatusele vastama," kommenteeris USA kaitseminister James Mattis.

"Täna seisab USA küsimuse ees, kas ka nemad peaksid alustama keskmaa tuumarakettide arendamist või mitte. See on niisugune küsimus, mis mõjutab kogu Euroopa ja maailma relvastuskontrolli süsteemi. Selle tõttu võtavad ameeriklased seda ka ülitõsiselt," ütles Eesti kaitseminister Jüri Luik.

Jägides ministrite väljaütlemiste tooni Venemaa suhtes, siis võib öelda, et see on muutumas üha teravamaks ja suhted Venemaaga jäisemaks.

"See nimekiri teemadest, kus lääneriigid vapustatult vaatavad, mida venelased teevad, on tohutult suur. Tänaseks on kujunenud väga selge arusaam, et see on tõsine asi, et sellele tuleb vastu seista," ütles Luik.