Riigid teevad ettepaneku luua kiiresti õiguslik raamistik häkkerite karistamiseks ja hoiatavad, et otsustavate sammude puudumine jätab mulje, et küberrünnakute eest ei karistatagi.

Lääneriigid on mures Venemaalt lähtuvate küberrünnakute pärast ning Moskvat süüdistatakse arvukates häkkimistes ja elektroonilises sekkumises.

Oktoobris tõi Holland päevavalgele juhtumi, kus Vene sõjaväeluure GRU agendid püüdsid Haagis häkkida Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) arvutisüsteemidesse.

EL-i riikide ettepanekus, mille taga on Suurbritannia, Eesti, Läti, Leedu, Taani, Soome, Rumeenia ja Holland, hoiatatakse, et "sündmuste tempo on viimasel ajal oluliselt tõusnud".

"Selles kontekstis on niisuguse režiimi sisseseadmine tungiv prioriteet," seisab tekstis, milles ärgitatakse EL-i liidreid sel nädalal Brüsseli tippkohtumisel ettepanekut ametlikult toetama.

Dokumendis hoiatatakse, et "on vaid aja küsimus, millal tabab meid ohtlik operatsioon, millel on EL-ile rängad tagajärjed".

Leedu välisminister Linas Linkevičius ütles AFP-le, et NATO ja teiste küberekspertide tõendid näitavad, et probleem muutub üha tõsisemaks.

"On vaid aja küsimus, millal tulevad väga haavavad rünnakud ka strateegilistele segmentidele, sestap peame arendama oma relvastust, et neile vastu panna," ütles ta.

Balti riikide sõnul saavad neile peamiselt Venemaalt lähtuvad küberrünnakud osaks peaaegu iga päev, tabades nii panku ja valitsusasutusi kui taristut.

Pakutud sanktsioonirežiim võimaldaks külmutada küberrünnakute taga olevate isikute pangaarved EL-is ja keelata neil liikmesriikidesse reisida.

Ettepaneku koostajate sõnul tooks see häkkerite jaoks kaasa mõjusad tagajärjed ja annaks ka poliitilisel tasandil märku, et küberrünnakuid ei sallita ega jäeta tähelepanuta.

Kaheksa riigi ettepanek võib kohata vastuseisu EL-i riikidelt, kes tahavad parandada suhteid Venemaaga.