Hollandi saadik nõudis Moskvalt küberründamise lõpetamist

Venemaa välisministeeriumi kutsutud Hollandi suursaadik ütles enda sõnul esmaspäeval ministeeriumi esindajatele, et Moskva küberrünnakud rahvusvahelistele organisatsioonidele peavad lõppema.
"Selgitasin Vene välisministeeriumile, et Holland peab end vastutavaks oma territooriumil tegutsevate rahvusvaheliste ühenduste nagu OPCW ees, et me ei saa taluda küberrünnakuid rahvusvahelistele organisatsioonidele," lausus Renée Jones-Bos esmaspäeval.
"Selle tegi selgeks ka Hollandi kaitseminister 4. oktoobril Haagis," lisas Jones-Bos, viidates Vene ja Hollandi ametnike kohtumisele.
"Saatsime väga selge signaali, et see peab lõppema," ütles Hollandi diplomaat.
Suursaadik viibis välisministeeriumis peaaegu tunni.
Vene välisministeerium teatas pärast kohtumist, et Hollandi võimud ei ole esitanud küberrünnaku tõttu OPCW-le riigist välja saadetud neljale venelasele ühtegi süüdistust.
"Neile ei esitatud pärast vahistamist mingeid ametlikke süüdistusi ja neile ei esitatud ka mingeid küsimusi. Neilt võeti lihtsalt ära varustus, muuhulgas mobiiltelefonid, mistõttu ei saanud nad kiiresti saatkonnaga ühendust võtta," teatas Vene välisametkond, lisades, et venelastelt võeti ära ka isiklikud asjad, nagu krediitkaardid ja sularaha.
Ministeeriumi teatel tehti kõike seda ilma diplomaatiliste demaršideta.
Holland teatas neljapäeval, et nurjas aprillis Vene luuretöötajate küberrünnaku Haagis asuvale Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) peakorterile.
Hollandi võimude teatel sisenesid Vene kodanikud Hollandisse diplomaatiliste passidega 10. aprillil ja tabati teolt 13. aprillil OPCW peakorteri kõrval Marriotti hotellis parklas, kuhu nad olid saabunud elektroonilist varustust täis autoga.
Haagi teatel viidi häkkerid, kes osutusid diplomaatiliste passidega reisinud Vene sõjaväeluureteenistuse (GRU) agentideks, pärast vahistamist Amsterdami lennujaama ja pandi Moskva lennule.
Väidetava rünnakuplaani ajal uuris OPCW endise Briti-Vene topeltagnedi Sergei Skripali ja tema tütre Julia mürgitamist märtsis Inglismaal Salisburys ning väiteid Süüria presidendile Bashar al-Assadile lojaalsete jõudude keemiarünnakust toona mässuliste käes olnud Douma linnale.
Lavrov: Vene "spioonide" Hollandist väljasaatmine on arusaamatus
Vene välisminister Sergei Lavrov nimetas esmaspäeval Venemaa vastu esitatud süüdistusi küberkuritegudes "järjekordseks näiteks megafonidiplomaatiast" ja ütles, et väidetavate Vene spioonide Hollandist välja saatmine on arusaamatus.
"Minu arvates on see järjekordne näide megafonidiplomaatiast, kus riikidevaheliste probleemide lahendamiseks eiratakse seadusega loodud mehhanisme," ütles Lavrov Moskvas pressikonverentsil.
Tema sõnul ei olnud hiljuti Hollandist välja saadetud Vene spetsialistide aprillikuises reisis Haagi midagi salajast ning Holland ei esitanud selle kohta toona ka mingeid vastuväiteid.
"Vene spetsialistide aprillikuises sõidus Haagi ei olnud midagi salajast, See oli rutiinne käik. Nad ei varjanud ennast ei lennujaama saabudes, hotelli registreerides ega meie saatkonda külastades," ütles Lavrov. "Nad peeti kinni, neile ei selgitatud midagi, neil ei lubatud võtta ühendust meie saatkonnaga ja neil paluti lahkuda. See kõik tundub arusaamatusena, eriti kuna meile ei esitatud selle intsidendiga seoses protesti."
Kremli pressisekretär Dmitri Peskov ütles esmaspäeval, et Hollandi poolt eelmisel nädalal esitatud dokumendid, mis Haagi sõnul näitavad Vene agentide katset häkkida Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) võrku, ei tõenda Moskva seotust.
Ajakirjanike küsimusele, kas Kreml peab tõendiks Hollandi võimude avaldatud dokumente, teiste seas diplomaatilisi passe, mille kohaselt oli tegemist Vene sõjaväeluure (GRU) agentidega, vastas Peskov eitavalt ning lisas, et Moskva "ei aruta rohkem neid teemasid ajakirjanduse vahendusel".
Moskva: USA püüab enda küberoperatsioonidelt tähelepanu eemale juhtida
USA ja tema liitlased püüavad Venemaa väidetavates küberrünnakutes süüdistades juhtida kogu rahvusvahelise kogukonna tähelepanu eemale küberoperatsioonide ettevalmistamiselt, teatas Vene välisministeerium esmaspäeval.
"Pole mingit kahtlust, et Venemaa demoniseerimise kampaania ja meievastased süüdistused küberrünnakutes on suunatud Lääne avaliku arvamuse tähelepanu kõrvale juhtimisele Ühendriikide ja selle liitlaste oma jõupingutustelt hoogustada küberpotentsiaale ja valmistada ette küberoperatsioone," teatas Vene ametkond Interfaxile.
Ministeerium kutsus tuletama meelde, et "NATO on kuulutatud küberruumi neljandaks lahingudomeeniks, mille suhtes kehtib Washingtoni lepingu artikkel 5".
"Need Lääne jõupingutused valmistavad meile tõsist muret. Need on laetud pingete edasise süvendamisega, mis võib suurendada vahejuhtumite riski," teatas Vene välisametkond.
USA teatas neljapäeval seitsmele Vene sõjaväeluureteenistuse (GRU) töötajale süüdistuse esitamisest Vene globaalse küberrünnakute kampaania tõttu.
Vene häkkerid on Ühendriikide võimude teatel korraldanud küberrünnakuid teiste seas OPCW, globaalsete spordiorganisatsioonide nagu FIFA ning Ühendriikide tuumaenergiafirma Westinghouse vastu.
USA ja veel mitu NATO liikmesriiki teatas eelmisel nädalal valmidusest jagada oma kübervõimeid NATO ja teiste liitlastega.
USA on pidanud küberruumi sõjapidamise domeeniks juba mõnda aega. Septembris avaldas Ühendriikide valitsus esimese küberstrateegia viimase 15 aasta jooksul, mis lubab riigil tegutseda küberruumis senisest agressiivsemalt.
Toimetaja: Laur Viirand
Allikas: BNS