Holland teatas GRU kavandatud küberrünnaku nurjamisest ({{commentsTotal}})

{{1538652420000 | amCalendar}}
Foto: AFP/Scanpix

Hollandi luure nurjas aprillis venelaste küberrünnaku Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) vastu ja saatis välja neli Venemaa agenti, teatas neljapäeval valitsus.

Venemaa agendid sõitsid elektroonikaseadmeid täis autoga OPCW kõrval asuva hotelli parklasse Haagis ja asusid rahvusvahelise organisatsiooni arvutisüsteemidesse häkkima.

"Hollandi valitsus peab nende luuretöötajate sekkumist äärmiselt murettekitavaks," ütles kaitseminister Ank Bijleveld pressikonverentsil.

"Harilikult me ei avalikusta seda tüüpi vastuluureoperatsioone," lisas ta.

Holland tuvastas väidetavad Vene agendid, avalikustas nad ja ütles, et operatsiooni viis läbi Vene sõjaväeluureagentuur GRU.

Operatsiooni läbiviimisel saadi abi Suurbritannialt, ütlesid ametnikud.

Bijleveld lisas, et ühe venelase sülearvuti oli ühenduses Brasiilia, Šveitsi ja Malaisiaga. Tegevus Malaisias oli seotud 2014. aastal Ukraina kohal alla tulistatud reisilennuki lend MH17 juurdlusega.

OPCW teatas organisatsiooni vastu suunatud kübertegevuse kasvust

Ülemaailmne keemiarelva järelevalveorganisatsioon teatas neljapäeval, et aasta algusest on kasvanud selle vastu suunatud kübertegevus.

"OPCW võtab väga tõsiselt oma infosüsteemide ja võrgustike turvalisust," märkis Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon oma Haagi peakorterist, lisades, et "2018. aasta algusest saadik on organisatsioon täheldanud kübersfääriga seotud tegevuse kasvu".

Kanada teatas samuti Venemaa küberrünnakutest

Kanada teatas neljapäeval samuti enda vastu suunatud Vene küberrünnakutest, mille sihtmärgiks olid eetika- ja spordi keskus ning Montrealis baseeruv Maailma Dopinguvastane Agentuur (WADA).

Mitmed liitlasriigid süüdistavad Venemaad ühes viimaste aastate ulatuslikemas häkkimiskampaanias.

"Kanada valitsuse hinnangul on nende küberrünnakute eest suure tõenäosusega vastutav Vene sõjaväe luureharu GRU," on öeldud välisministeeriumi avalduses.

Rünnakud on osa "laiemast Vene valitsuse käitumismustrist, mis on kaugel lubatud käitumise piiridest ning näitavad hoolimatust rahvusvahelise õiguse suhtes ja õõnestavad reeglitele põhinevat rahvusvahelist korda", teatas Ottawa.

"Kõik, kes seda korda hinnata oskavad, tulgu selle kaitsele," teatas Kanada valitsus.

Briti välisminister: juhtum näitab, et ka Salisbury rünnaku eest vastutab Venemaa

Briti välisminister Jeremy Hunt, kes oli juba varem Venemaad ja GRU-d kritiseerinud, teatas Hollandi avalduse järel, et Moskva selline käitumine näitab selgelt, et Venemaa oli ka Salisbury keemiarünnaku taga.

"Kui kellelgi oli mõtteis veel küsimusi seoses Venemaa relvajõudude osalemisega Salisbury rünnakutes, siis see hajutab kõik need kahtlused. Venemaa valitsus peab teadma, et kui nad rahvusvahelist õigust eiravad, siis on sellel tagajärjed, nad saavad paljastatud ning avalikkus näeb Venemaa valitsust sellena, mis ta tegelikult on - organisatsioon, mis üritab üle kogu maailma ebastabiilsust külvata," rääkis ta BBC intervjuus.

NATO: Venemaa peab küberrünnakud lõpetama

NATO peasekretär Jens Stoltenberg kutsus neljapäeval üles alliansi kaitset küberrünnakute vastu tugevdama. Samuti soovitas ta Venemaal hoolimatu käitumine lõpetada.

"Venemaa peab lõpetama selle hoolimatu käitumismustri, sealhulgas jõu kasutamise oma naabrite vastu, sekkumiskatsed valimisprotsessidesse ning ulatuslikud desinformatsioonikampaaniad. NATO jätkab enda kaitse ja heidutuse tugevdamist hübriidohtude, sealhulgas küberohtude vastu," selgitas ta ajal, kui Brüsselis kohtuvad alliansi kaitseministrid.

USA kaitseminister: Venemaa tuleb võtta vastutusele

Brüsselis viibiv USA kaitseminister James Mattis ütles kommentaariks, et Venemaa tuleb võtta vastutusele katse eest korraldada küberrünnak OPCW vastu.

Mattis rääkis pressikonverentsil, et Venemaa peab sellise tegevuse eest maksma ning võimalik on astuda erinevaid vastusamme.

Ta lisas, et on solidaarne Briti ja Hollandi võimude sihikindlusega.

Küberrünnakud on muutumas "üha sagedasemaks, keerulisemaks... ja hävituslikumaks", nentis USA minister.

"Seetõttu hakkab USA, nagu Ühendkuningriik, Taani, Holland, Eesti, andma riiklikku küberpanust, et aidata NATO-t võitluses selles olulises valdkonnas," ütles Mattis ajakirjanikele NATO kaitseministrite kohtumise kõrvalt Brüsselis.

Mattis ei vastanud, kuidas peaks OPCW küberrünnakule reageerima, väites, et "silm silma vastu kübersfääris" pole tingimata sobiv.

Rünnaku ajal uuris OPCW endise Vene luuraja Sergei Skripali ja tema tütre Julia mürgitamist Salisburys.

"Sisuliselt võeti venelased vahele koos oma varustuse, töötajatega, kes seda läbi viisid ning neil tuleb selle eest maksta. Nad tuleb vastutusele võtta," ütles Mattis.

USA esitas häkkimisvandenõu raames süüdistuse seitsmele GRU töötajale

USA justiitsministeerium esitas neljapäeval süüdistused seitsmele Vene sõjaväeluure GRU töötajale.

Samm on osa ühistest püüdlustest Ühendkuningriigi ja Hollandiga, kellega koos tahetakse takistada edasisi Venemaale omistatud suuri küberrünnakuplaane.

Häkkerite sihtmärgiks olid teiste seas Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon (OPCW), globaalsed spordiühendused ning USA tuumaenergiafirma Westinghouse, ütles USA justiitsministri abi riikliku julgeoleku küsimustes John Demers.

"Riigid nagu Venemaa ja teised, kes viljelevad pahatahtlikke ja norme purustavaid küber- ja mõjutegevusi, peaksid mõistma Ühendriikide ja selle liitlaste jätkuvat ja vankumatut meelekindlust sellise vastutustundetu käitumise ennetamisel, tõkestamisel ja heidutamisel," ütles Demers pressikonverentsil.

"Selle kaasuse süüalused peaksid teadma, et õiglus on väga kannatlik, selle käed on pikad ja mälu veelgi pikem," lisas ta.

Demersi sõnul saadi operatsioonides "keeruliste vahenditega järjepidevalt ja loata ligipääs ohvrite arvutivõrkudesse, eesmärgiga varastada era- või muul moel tundlikku teavet".

Seitsmele GRU liikmele esitatud süüdistused ei lähtu eriprokurör Robert Muelleri uurimisest, mis keskendub Venemaa valimissekkumisele, kuid need isikud on esile kerkinud ka Muelleri uurimises, lausus Demers.

Mueller esitas juulis süüdistused 12 GRU ohvitserile 2016. aasta USA presidendivalimistesse sekkumise eest.

EL taunib Venemaa agressiivset küberspionaaži

Euroopa Liit mõistis neljapäeval hukka Moskva väidetava küberluurekampaania.

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk ja EL-i välispoliitikajuht Federica Mogherini mõistsid hukka Venemaa katse kahjustada Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW).

"See agressiivne akt demonstreeris põlgust Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) eesmärgi vastu hävitada ÜRO mandaadile toetudes need relvad kogu maailmast," öeldi avalduses.

Kolm liidrit viitasid ka neljapäeva ennelõunal Ühendkuningriigi valitsuse avaldatud infole, mille kohaselt on Briti luured teinud kindlaks, et mitmed küberruumis rünnakuid teinud isikud on seotud Vene sõjaväeluurega GRU.  

"Mõistame hukka tegevuse, mis kahjustab rahvusvahelist õigust ja institutsioone. Euroopa Liit jätkab enda ja liikmesriikide ning rahvusvaheliste partnerite institutsioonide vastupanuvõime tugevdamist küberruumis," lõpetasid Juncker, Tusk ja Mogherini oma avalduse.

Tusk teatas neljapäeval, et kavatseb võtta kahe nädala pärast Brüsselis toimuva Euroopa Ülemkogu päevakorda küberjulgeoleku teema.

Luik: Eesti on vajadusel valmis andma oma kübervõimed NATO käsutusse

Eesti on vajadusel valmis andma oma kübervõimed NATO käsutusse, kinnitas kaitseminister Jüri Luik.

NATO kaitseministrite kahepäevasel kohtumisel olid kõne all ka suvise tippkohtumise tulemused, sealhulgas küberkaitse, vägede tugevdamise ja kaitsekulutustega seotud küsimused, edastas kaitseministeerium.

Kaitseminister Jüri Luige sõnul on NATO vastane juba praegu selgelt arvestatava kübervõimekusega ning kriisi puhul ei saa NATO taluda olukorda, kus liitlaste süsteeme järjepidevalt rünnatakse.

"Liikmesriigid peavad olema valmis erinevaid võimekusi arendades neid ka NATO-ga jagama ning sama põhimõte kehtib ka ründevõimekuste puhul," ütles Luik, kelle sõnul kavatseb Eesti anda oma kübervõimed vajadusel NATO käsutusse. Eesti lähtub oma küberväejuhatust arendades maksimaalselt ka alliansi huvidest ning vajadustest.

Lisaks Eestile on näidanud üles valmidust küberründe võimega panustada Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriik, Holland ja Taani.

Neljapäeval arutasid liitlasriikide kaitseministrid ka alliansi tuumavõimekustega seotud küsimusi, samuti käsitleti keskmaa-tuumarelvastuse lepingut, mida Venemaa on asunud salaja keskmaa tuumarelvastust arendades rikkuma.

Kolmapäeval kogunesid kaitseministrid NATO-Gruusia komisjonis, kaitseministrite õhtusöögil olid kõne all ka kaitsekultustega seotud küsimused.

Venemaa nimetas Hollandi süüdistusi absurdseteks

Venemaa välisministeeriumi allikas ütles neljapäeval uudisteagentuurile RIA, et Hollandi võimude poolt esitatud süüdistused on absurdsed.

"Mingit rünnakut ei olnud," väitis välisministeeriumi esindaja ja lisas, et sellised süüdistused lähtuvad lääneriikide Venemaa-vastasest kampaaniast.

Samuti juhtis ta tähelepanu sellele, et Venemaa on ka ise osa OPCW struktuuridest ning seetõttu ei vajavat Moskva ligipääsuks küberrünnakut.

Toimetaja: Laur Viirand, Merili Nael

Allikas: BNS/ERR



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: