Digitaalse ühtse turu eest vastutav eurovolinik selgitas oma blogis, et lõppeva aasta üheks positiivseks arenguks on see, et üha rohkem paistab olevat kätte jõudnud aeg, mil küberrünnaku alla jäänud riigid on valmis ründajaid ja viimaste toetajaid otsesõnu välja ütlema.

Ansip toob näiteks äsjase juhtumi Hollandist, kus sealsed võimud tõrjusid Venemaa sõjaväeluure GRU küberrünnaku Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) vastu. Hollandi ja Briti julgeolekuteenistused tõid rünnakuga seotud isikud ja jõud avalikkuse ette ning süüdistasid Moskvat.

"See viitab, et nad olid väga kindlad ning et nad olid valmis jagama informatsiooni ühise - ja globaalse - ohu tõrjumiseks," nentis Eesti endine peaminister. "Ma ütlen seda seetõttu, et interneti kaudu toimunud tegevuses kellelegi vastutuse omistamine ei ole tehnilisest küljest vaadatuna lihtne."

Ansip on enda sõnul veendunud, et küberohtude ülemaailmset ulatust arvestades tuleks ründajad võimaluse korral avalikustada. Kui seda ühiselt teha, teeb see ka nende ohtude vastu tugevamaks, lisas ta.

Samas nentis ta, et avalikult häbistamine mõjub ainult neile, kellel on võime häbi tunda.

"Seega me peame minema kaugemale - ning kehtestama efektiivse sanktsioonide süsteemi küberründajate suhtes, nii nagu Euroopa Liidu juhid tippkohtumisel ka nõudsid," märkis Ansip ja lisas, et selliste sanktsioonide olemasolu võib osutuda äärmiselt oluliseks järgmise aasta mais toimuvate europarlamendi valimiste ajal.