Mahlatootjad eelistavad Eesti õunade asemel Kesk-Euroopa mahlakontsentraati ({{commentsTotal}})

{{1538727900000 | amCalendar}}
Foto: ana_annie_danesh/Creative Commons

Kuigi õunamahla pressimise hooaeg on haripunktis, siis Eesti suuremad mahla- ja mahlajookide tootjad mahlaõunu vastu ei võta ja eelistavad Kesk-Euroopast ostetud õunamahla kontsentraati. Põhjuseks liiga väikesed õunakogused.

Samas tegutseb Eestis palju väikeettevõtteid, kelle mahlapressidel on praegu palju tööd ja nende äri õitseb.

AranFarmingu õunaiad laiuvad Viljandimaal Pollis 35 hektaril. Saak on koristatud, käsil on õunapuude noorenduslõikus. Ettevõtte omanik ja juht Paavo Otsus ütleb, et suur osa saagist läheb kaubandusvõrku ja pisut ka siidritootjatele. Kui aga peaks tekkima vajadus kiiresti maha müüa suur kogus mahlaõunu, siis Eestis pole mahlatehaseid, kes need vastu võtaks.

"Hästi palju on käsitöötegijaid, aga kahjuks on probleem selles, et kogused on liiga väiksed. Suuri koguseid, sadu tonne, siin väga ei liiguta mahlaga. Pigem kolm tonni sinna, viis tonni sinna. Kogused on ikkagi väiksed," rääkis Otsus.

Meie suurimad mahlatootjad, aktsiaseltsi Orkla Eesti tehas Põltsamaal ja A. Le Coq Tartus kodumaiseid mahlaõunu kokku ei osta, sest kohalik õunaturg on liiga väike.

"Me ei suuda Eestist endale piisavas koguses õuna tarnida. Selleks, et mahlapressi töös hoida, oleks igapäevaselt vajalik saada kätte vähemalt 50 tonni õunu," rääkis Orkla Eesti toidu ja jookide valdkonna turundusdirektor Marek Viilol.

Aktsiaseltsi A. Le Coq juhataja Tarmo Noop ütles, et Aura on liitunud mahlade kvaliteedi tagamiseks SK Eesti nimelise Euroopa mahla kvaliteedikontrolli organisatsiooniga. "Seetõttu me saame osta ja ostame toorainet ainult kontrollitud ja kindlatelt tooraine tootjatelt. Eestis pole kahjuks ühtegi selle sama organisatsiooni poolt sertifitseeritud mahlatooraine tarnijat, aga kui me räägime õunamahlast, siis tegelik probleem on meie puhul Eesti väiksuses - meil poleks ka teoreetiliselt võimalik Eestist osta ühte sorti õunamahla terveks aastaks," rääkis Noop.

Aura ja Põltsamaa Felix kasutavad õunamahla tootmiseks Poolast ostetud kontsentraati.

Kuna suured tehased mahalõuna ei taha, on palju tööd väikelinnades ja külades tegutsevatel mahlapressijatel. Ainuüksi Kuresaares on neid kolm. Kristiina Õun rääkis, et tema mahlapress huugab juba kaheksandat suve.

"Iga inimene väärtustab enda koduaia saadusi ja aina enam on näha, et ka lastega pered tulevad meie juurde. Ja tööd tuleb aina rohkem," rääkis Õun.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: