Majandusministeerium tõmbas Tallinna ringraudtee plaanile pidurit ({{commentsTotal}})

Ringraudtee plaan Harju maakonnaplaneeringus 2030+.
Ringraudtee plaan Harju maakonnaplaneeringus 2030+. Autor/allikas: Harju maakonnaplaneering 2030+

Plaan kaubarongid mööda ringraudteed Tallinnast mööda juhtida ning trassil ka reisijaid vedada sai majandusministeeriumilt tagasilöögi: Harjumaa omavalitsuste liidule ja teistele asjaosalistele saadetud kirjas ei näinud ministeerium võimalust praegu projekteerimist alustada.

Eesti Raudtee koostas sel sügisel majandusministeeriumi tellimusel analüüsi, kus hindas Paldiski ja idasuunalise kaubavoo ümberjuhtimist linnakeskusest ja ringraudtee ehitamise võimalikkust, et maandada ohutusriske ja vabastada Rail Balticu Ülemiste reisijateterminal seda läbivatest kaubarongidest.

Ringraudtee toetuseks on majandusministeeriumile pöördumise saatnud nii Harjumaa omavalitsuste liit, Tallinna linnavalitsus kui ka paljud ettevõtjad ning neljapäeval saatis majandusministeerium neile vastuskirja, kus ei ilmutanud idee osas erilist entusiasmi.

"Tallinna kesklinnast ohtlike kaupade väljaviimine on kahtlemata väga oluline, kuid mitte RB raudtee projekteerimise ja rajamise ilmselge osa," seisab minister Kadri Simsoni allkirjastatud kirjas. "Mõistame, et juhul, kui Tallinna ümbersõiduraudtee ning RB raudtee hakkaksid osaliselt paiknema koridoris paralleelselt, oleks arukas need ka sama põhiprojektiga lahendada, kuid juhime teie tähelepanu sellele, et käesoleval hetkel ei ole ümbersõiduraudtee konkreetne asukoht mitte ühegi planeeringuga paika pandud."

Simson lisab, et täpne ümbersõiduraudtee trassi asukohavalik tuleb leida täpsema planeeringuliigiga, mida ei asenda Harju maakonnaplaneering Rail Balticu trassikoridori asukoha määramiseks ega ka Eesti Raudtee tellitud ümbersõiduraudtee eskiisiprojekt.

Ministri sõnul on selles eskiisprojektis arvestatud ainult kaubarongide, mitte regionaal- või reisirongide liikumisega ning projektkiirusega 80 km/h. See tähendab, et lisaks trassialternatiivide kaalutlustele, keskkonnamõjude hindamisele ja muule sellisele on vaja eelnevalt lahendada ka reisirongide peatuskohad, juurdepääsud ja palju muud.

"Nendel põhjustel ei saa me praegusel hetkel rääkida ka ümbersõiduraudtee projekteerimisest, kuna sellele eelnevad planeeringu etapid on läbimata ning selle tegelikud vajadused välja selgitamata," krijutab majandusminister.

Ka lõppjaama asukoha kavandamine Ülemistele on tema sõnul ajas etteruttav tegevus.

Omavalitsuste liitu ministeeriumi vastus ei rõõmustanud

Harjumaa omavalitsuste liidu juht Joel Jesse ütles ERR-ile, et nende jaoks ei tulnud majandusministeeriumi kiri positiivse sõnumina. Liidu hinnangul on transpordi- ja taristuobjektide kavandamine riigi vastutusala, sest omavalitsused ei hakka ju ise ühistransporti korraldama ja hiljem Eesti Raudteele kuuluval taristul vedusid suunama.

"Kui praegu Rail Balticu ehitusprojekti koostamisel ümbersõiduraudteega ei arvestata, siis hilisem raudtee realiseerimine, lõunapoolne alternatiiv muutub oluliselt kallimaks, sest kõik eri viaduktid vajavad ümberehitamist, või osutub see lausa teostamatuks," nentis ta.

Jesse lisas, et kiired ühendused tooksid inimesed autodest välja, pakkudes liiklemiseks alternatiive, lisaks annaks ringraudtee Lasnamäe inimestele uue võimaluse sõita tööle Tänassilma, Keila, Saue ja Paldiski poole, kus on tööstuspiirkonnad.

Omavalitsuste liit kavatseb majandusministeeriumi vastust põhjalikult analüüsida ja siis otsustada, kuidas sellele vastata.

Hulk ettevõtjaid ja ettevõtjate ühendusi, kellest osa on seotud Ülemiste piirkonna arendustega, saatsid juba eelmisel sügisel majandusministeeriumile ja Tallinna linnavalitsusele kirja, kus avaldasid toetust raudtee kaubajaamade ja kaubaveo, sealhulgas ohtlike veoste viimisele Tallinnast välja ja tulevasest Rail Balticu ühisterminalist eemale.

Ülemiste City linnakut arendava Mainor Ülemiste nõukogu liige Andrus Kaldalu ütles, et kõigi osapoolte jagatud mõtted ei tohiks jääda vaid ilusateks sõnadeks, mida tegelikus projektis ei arvestata.

"See, et me arvestame uut raudteed projekteerides euroopalikest väärtustest tulenevalt näiteks põtrade harjumustega, on ju tore, aga ilmselgelt ei tohi tuhandete inimeste eludega arvestamist pidada teisejärguliseks – see on projekti loomulik ja tegelikult kõige olulisem osa," ütles ta.

Rail Baltic, mis on Euroopa Liidu poolt 85 protsendi ulatuses kaasfinantseeritud projekt, tuleks Kaldalu sõnul teostada nii, et see teeks need kohad, kust ta läbi läheb, paremaks, mitte ei sõidaks lihtsalt läbi.

Ta tõi võrdluseks Riia linna, kus probleemiks oli linnasüdant läbiv muldvallil raudtee. Sealgi olnuks lihtne öelda, et Rail Baltic pannakse sinnasamasse kõrvale ning tehakse vall lihtsalt kõrgemaks ja laiemaks. Selle asemel lahendati asi nii, et muldvall ja Vene laiusel raudtee eemaldatakse ning tõstetakse mõlemad uuele Rail Balticu viaduktile, mille alla tekib inimeste liikumist võimaldav sidus linnaruum.

"Näiteks tulevasest Rail Balticu ühisterminalist hakkab lähitulevikus vaid 15-minutise jalutuskäigu kaugusel elama-töötama umbes 150 000 inimest. Nad väärivad selleks ohutut keskkonda ja häid võimalusi raudtee ületamiseks. Oleme olnud oma soovides Riia linnast kordades tagasihoidlikumad," sõnas Kaldalu.

Ta ütles, et kaubajaamade, eriti ohtlike veoste Tallinnast välja viimisest on räägitud juba mitukümmend aastat ja seetõttu ei tundu mõistlik planeerida Rail Balticu ühisterminali nii, et selle kõrval seisavad ja sõidavad sealt läbi lisaks tavalistele kaubarongidele ka plahvatusohtlikud väetisevagunid või gaasi- ja kütusetsisternid. Ohuala ulatuks Tallinna riskianalüüsi andmetel kilomeetrite kaugusele.

"Projekteerida siia teadlikult ohtlikku lahendust oleks kuritegelik, sest kui tekib selline sõlm, kus on tuhandeid reisijaid, lähiraadiuses kümneid tuhandeid inimesi, tegu on üleeuroopalise raudteeprojekti Tallinna jaamaga, mille kõrval on Euroopa väljak, siis on see nagu meelega pommi tuppatoomine - kuritegelike organisatsioonide, riikide või niisama hullude provotseerimine, võimalikest õnnetustest rääkimata," sõnas ta.

Kaldalu sõnul usuvad ettevõtjad siiski, et koostöös jõutakse ohutu ja linnaruumi arvestava lahenduseni.

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: