Tallinna linnavalitsuse saatis ministeeriumile päringu, et saada vastuseid mitmetele Rail Balticuga seotud küsimustele. "Tänu Tallinna linna ja Eesti riigi järjest paremale koostööle saame olla senisest tulemuslikumad nende mõtete ühisel elluviimisel," seisab keskerakondlasest Kadri Simsoni allkirjastatud vastuses erakonnakaaslasele, Tallinna linnapea kohusetäitja Taavi Aasale.

Peterburi-suunaline rongiühendus.

Tallinn pidas vajalikuks arvestada Peterburi-suunalise raudteeühenduse rajamise vajadusega, mis on Rail Balticuga sama kiiruse ja tehnilise tasemega.

"Nagu oleme ka varem kinnitanud, siis Rail Baltic ole regionaalne tupikprojekt, vaid sellest saab Euroopa üks olulisemaid raudteid. Käimas on uuringud Rail Balticu pikendamiseks Helsingi suunal ning arenguvõimalusteks tuleb valmis olla ka ida suunal (Venemaa, Hiina). Kiire raudteeliiklus on alternatiiviks lendudele lähedal ja keskmisel kaugusel paiknevatesse sihtkohtadesse. Uuringud on näidanud, et kiirrongil on selge potentsiaal asendada lennuliiklust liikumisraadiuses, mis mahub kuni 2,5 tunni sisse. Peterburi asub Tallinnast umbes sama kaugel kui Riia. Kui Riiga saab tänu Rali Balticu projektile edaspidi sõita moodsa elektrirongiga vähem kui kahe tunniga, siis Peterburgi sõidavad diiselrongid tervelt kaheksa tundi. Euroopa suuruselt kolmanda linna, Peterburi, sidumine Euroopa kiire ja keskkonnasõbraliku raudteevõrgustikuga on nii Rail Balticu projekti kui ka kogu Euroopa jaoks väga oluline. Seda toetab Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – valge raamat ning ka Eesti eesistumise esimene prioriteet, mis keskendub Euroopa ühendamisele. Seega arvestame RB tegevuste kavandamisel olemasoleva raudtee võimaliku kiiruste tõstmisega siseriiklikult Narva suunal," seisab ministeeriumi kirjas.

Riisipere-Paldiski suuna raudtee ja Paldiski sadama ühendamine

Tallinn tegi ettepaneku Rail Balticu projekti raames ühendada Ülemistele kavandatava
ühisterminaliga ka Keila-Paldiski-suunaline raudtee.

"Strateegiliselt näeme antud ettepanekus kasu nii põhja-lõunasuunalise kui ka ida-läänesuunalise raudteeliikluse efektiivsemaks ja keskkonnasõbralikumaks lahendamiseks. Antud mõte haakub pikaajaliste visioonidega suunata raudteevood Tallinna kesklinna läbimise asemel (Kopli ja Ülemiste kaubajaam) liikuma ümber Tallinna.
Eestis on Rail Balticu projekti raames planeeritud selliselt, et Balti jaama asemel on keskseks terminaliks Ülemiste, millega väldime vajadust kulukaks ja keeruliseks läbimurdeks Balti jaamani. Ülemiste raudteeterminali valmivad teed võimaldavad teenindada ka läänesuuna ronge, sealhulgas Riisiperest ja Paldiskist tulevaid. Ühtlasi usun, et Balti jaam säilitab hoolimata Ülemiste terminali tekkimisest rongireisijatele väga olulise tõmbekeskuse ning lõppsihtkoha rolli, kuna Balti jaama eeliseks on peatuskoht linna südames. Viimast väidet toetab ka selge trend, et Balti jaama läbilaskevõime on juba täna ammendumas. Siseriiklik rongireisijate arv on näidanud 50-protsendilist kasvutrendi ning kasvutrend jätkub, eriti arvestades pakutud ideid suurendada täiendavalt ühenduskiiruseid Narva suunal. Seega, juba täna näeme vajadust suurendada reisirongide läbilaskevõimet (neljanda tee ehitus) ja täiendavate perroonide rajamist Balti jaama. Viimaste osas ootame teilt, Tallinna linnavalitsuselt, kiiret tuge rajada Balti jaama kaks täiendavat ooteplatvormi pikkustega 150 meetrit ja 75 meetrit ning neljas peatee. Samas ei peaks Paldiski-suunalised kaubaveod lühikeses perspektiivis läbima Tallinna kesklinna ja Kopli kaubajaama ning kaubamahtude suurenemisel ka Rail Balticu ühisterminali. RB trass külgneb Lagedilt kuni Tammemäe külani koridoriga, mis on Harju 2030+ maakonnaplaneeringu ja Eesti 2030+ üleriigilise planeeringuga ette nähtud Tallinna ümbersõidu raudteeks, et Paldiski-suunalised kaubaveod saaks liikuda ümber Tallinna. Plaanime leida rahastamisvõimalusi Paldiski suuna paremaks ühendamiseks Euroopa Liidu 2021+ rahastamise eelarveperioodil ning pikemas perspektiivis ka Tallinna ringraudtee arendamiseks," kirjutas Kadri Simson.

Rail Balticu terminali rajamine koos jaamaesise väljakuga

Linnavalitsus tegi ettepaneku ehitada terminaliga samaaegselt välja terminali ja Peterburi tee vahele jääv avalik väljak ning investeerida täiendavalt Rail Balticu terminali ümbruse muutmiseks atraktiivseks ja Rail Balticu funktsionaalsust toetavaks keskkonnaks.

"Rail Balticu Ülemiste reisiterminali detailplaneering algatati 2013. aastal ning on möödunud aastate käigus saanud olulisi täiendusi. Tänaseks on detailplaneering saavutanud pea ehitusprojekti täpsusastme. 2016. aastal kiitis Euroopa Komisjon heaks taotluse, millega nõustuti kaasrahastama Rail Balticu Ülemiste ja Pärnu reisiterminalide ehitust. Terminali rajamiseks vajalikud tegevused on abikõlblikud 2020. aasta lõpuni. Sellest tulenevalt peame äärmiselt oluliseks Tallinna linna poolset panust terminaliala detailplaneeringu menetlemisel ning sellele peatselt järgnevate ehitustegevuste kooskõlastamisel. Terminali esise väljaku lahenduse kiire elluviimise teeb keeruliseks asjaolu, et tegemist on eraomanikule kuuluva maaga. Siiski peame oluliseks atraktiivse ja funktsionaalse linnaruumi olemasolu ning selle valmimist terminaliga võimalikult samal ajal ning kõrgel arhitektuursel ja linnaehituslikul tasemel. Selle tagamiseks oleme valmis Rail Balticu terminali projekteerimisega samaaegselt tellima ka Peterburi tee ja terminali vahelise ala tänavatasandi projekteerimistööd, ilma maa-aluste korrusteta. Üks võimalus terminaliga külgnevate alade arendamiseks on täiendavad Euroopa Liidu vahendid," kirjeldas ministeerium plaane.

Ülemiste ühisterminali väljaarendamine Rail Balticu ehitusega samaaegselt

Linnavalitsus tegi ettepaneku ühisterminali terviklikuks väljaarendamiseks. Rail Balticu ühisterminali mõte on tuua võimalikult paljud transpordiliigid ja suunad ühte asukohta kokku, et nende ristkasutus oleks tagatud ja mugav.

"Nii nagu läbiviidud arhitektuurikonkurss ja koostatav detailplaneering ette näevad, peame otstarbekaks bussijaama väljaehitamist Rail Balticu terminali osana ning otsime
võimalusi selleks rahastuse leidmiseks," vastas majandusministeerium.

Ülemiste kaubajaama nihkumine Tallinna linnast välja

Linna tegi ettepaneku arvestada Rail Balticu rahvusvahelise reisiterminali planeerimisel Ülemiste kaubajaama nihkumisega väljapoole Tallinna linna.

"Tegemist on laiamõjulise otsusega viia Ülemiste kaubajaam teise asukohta, mida ideena kindlasti toetame. Täna koostatakse Rail Baltic Estonia OÜ eestvedamisel Muuga multimodaalse terminali tehniliste ja ruumiliste vajaduste analüüsi, mille eesmärgiks on analüüsida perspektiivseid kaupade liike ja koguseid ning leida nende laadimiseks Muuga sadamas või selle läheduses sobiv asukoht kaubaterminalile, millel oleks võimekus kaupu liigutada nii erinevate rööpalaiustega raudteede kui ka maantee- ja meretranspordi vahel. Antud uuringu tulemused on oluliseks sisendiks Tallinna ja läbiümbruse perspektiivsete logistiliste lahenduste kavandamiseks, mille üheks oluliseks lüliks on ka Ülemiste kaubajaam. Lõpliku lahenduse leidmiseks on vajalik oodata ära uuringu tulemused, kuid kindlasti peavad lahendused tagama inimeste ohutuse ning Rail Balticu rajamine ei tohi kahjustada Eesti olemasolevat kaubaveo võimekust," on ministeeriumi seisukoht.

Rail Balticu terminali ja lennujaama ühendamine Euroopa väljakuga

Linnavalitsus tegi ettepaneku käivitada Rail Balticu ühisterminali paremaks ühendamiseks lennujaamaga Euroopa väljaku planeerimine ja rajamine.

"Nõustun, et Rail Balticu ühisterminali asumine kaubanduskeskuste laadimisalade vahel, autopesula ja kaubajaama kõrval ei oleks kuidagi sobilik. Euroopa väljak saab tuua nii lennujaama, rongijaama kui ka bussijaama kokku ühele väljakule. Euroopa väljaku väljaehitamine on Rail Balticu projekti põhimõtetega kooskõlas, kuid eeldab koostööd ja panustamist ka Tallinna linna ja kohalike ettevõtjate poolt. Esimese sammuna on 2015. aastal sõlmitud ka vastavasisuline ühiste kavatsuste kokkule pe Rail Balticu terminalile heade ligipääsude tagamiseks majandusministeeriumi, Tallinna linna ja Mainor Ülemiste AS vahel. Selliste projektide ettevalmistus (planeerimine-projekteerimine) on oluline eelnevalt läbi viia Tallinna linnal, et rahastusvõimaluste tekkimisel oleks võimalik projekte operatiivselt realiseerida. Omalt poolt lubame otsida kaasrahastusvõimalusi ettevõtmise toetamiseks," vastas ministeerium.

Terminali ja linnakeskuse ühendamine atraktiivse kergliiklustee abil

Linna ettepanek oli ühendada tulevane Euroopa väljak, sealhulgas Rail Balticu ühisterminal ja lennujaam, linnasüdame ja sadamaga linnapromenaadi abil.

"Antud projektis näeme perspektiivi ja seost ka Tallinna rattastrateegiaga. Oluline on tähele panna, et juba täna on Tallinna linna poolt algamas ümberehitus Gonsiori tänaval, mida näeme ühe võimaliku osana välja pakutud linnapromenaadi koridori tervikust. Gonsiori tänava projekti realiseerides tuleb arvestada juba ühtset tänava visuaali, mis seoks liikumisteekonna Ülemiste ja linnakeskuse vahel. Teades, et Gonsiori tn projekteerimine on lõpufaasis, on viimane hetk veel antud projekt üle vaadata, et see täidaks pikemas perspektiivis ühtse atraktiivse liikumiskoridori tunnuseid ja võimalikud pudelikaelad (nt Lasnamäe tn ja Gonsiori tn vaheline lõik). Seega peame vajalikuks siin linna initsiatiivil veelkord kokku kutsuda Gonsiori projektir aames erinevad osapooled, et vaadata antud projekti lahenduste sobivust Rail Balticu terminali ja linnapromenaadi kontekstis.

Rail Balticu terminali ja Vanasadama ühendamine

Linn tegi ettepaneku eelistada Vanasadama ja Ülemiste terminali ühendamiseks trammiühendust, mis seoks omavahel võimalikult palju linna sõlmpunkte.

"Vanasadama ja Ülemiste terminali ühenduse kavandamiseks käivitame lähikuude jooksul uuringu, mis kaalub erinevaid võimalikke ühendusi ning selgitab välja neist sobivaima. Uuringu koostamisel on linna sõlmpunktidega ühenduvus kindlasti üks väga olulisi valikukriteeriumeid ning sellega arvestatakse edasises töös. Lahenduste väljatöötamisel on oluline nii Tallinna linnavalitsuse kui Tallinna Linnatranspordi AS-i ja AS Tallinna Sadama aktiivne osalemine," teatas ministeerium oma vastuses.

Täiendavad kergliiklusühendused raudtee alt

Linna ettepanek oli rajada kergliiklusele atraktiivsed tunnelid Tartu maanteele ja Kesk-Sõjamäe tänava – Vesse tänava juurde.

"Kerg- ja säästva liikuvuse arendamine ning selle raames erinevate läbipääsude, näiteks raudtee alt, rajamine on kindlasti oluline Tallinna linnas liikumisvõimaluste parendamiseks ning Rail Balticu raames on loomisel head liikumisvõimalused ühisterminali alale. Oluline on Rail Baltic raudtee rajamise käigus sellega otseselt seotud kergliikluse tunnelite rajamine, sest nende hilisem ehitamine oleks palju keerulisem ja kulukam. Ühtlasi näeme võimalust neid ja sarnaseid projekte realiseerida 2021+ EL erinevate fondide kaasabil, mis toetavad säästvat liikuvust. Selliste projektide ettevalmistus (projekteerimine) on oluline eelnevalt läbi viia Tallinna linnal, et rahastusvõimaluste tekkimisel oleks võimalik projekte operatiivselt realiseerida."

Smuuli tänava viadukt

Tallinn tegi ettepaneku kaaluda Smuuli tänava viadukti teise haru väljaehitamise võimalust Rail Balticu vahenditega.

"Tegemist on ka Tallinna väikese ringtee ehk Tartu maantee delta osaga. See on Tallinna linnas ainus Rail Balticu ristumine olulise autoteega. Selliste projektide ettevalmistus (projekteerimine) on oluline eelnevalt läbi viia Tallinna linnal, et rahastusvõimaluste tekkimisel oleks võimalik projekte operatiivselt realiseerida, sest Rail Balticu arendamisest täiendava silla vajadust antud asukohas ei tulene," vastas ministeerium.