Tallinn: Rail Balticu projekteerimishange on vastuolus Harju maakonnaplaneeringuga ({{commentsTotal}})

Rongid Tallinnas Balti jaamas.
Rongid Tallinnas Balti jaamas. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Rail Baltic AS-i välja kuulutatud raudtee projekteerimise hange ja lähteülesanne, mis ei sea ülesandeks Tallinnas kergliikluse ja autoliikluse eritasandiliste ristumiste projekteerimist, on Tallinna abilinnapea Andrei Novikovi sõnul vastuolus Harju maakonnaplaneeringuga ja Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringuga.

Detsembri keskel saatis majandusministeerium huvitatud osapooltele kirja, kus teatas, et Tallinna kesklinnast ohtlike kaupade väljaviimine on kahtlemata väga oluline, kuid mitte Rail Balticu projekteerimise ja rajamise ilmselge osa. Minister Kadri Simson märkis, et ümbersõiduraudtee projekteerimisest ei saa rääkida, kuna sellele eelnevad planeeringuetapid on läbimata.

Tallinna linnavalitsuses on koostamisel vastuskiri, mis kavatsetakse ministeeriumile läkitada veel selle aastanumbri sees.

Abilinnapea Andrei Novikov ütles ERR-ile, et vastuse põhisisu on see, et linna hinnangul on Rail Balticu väljakuulutatud raudtee projekteerimise hange ja lähteülesanne, mis ei arvesta Tallinna lõunapoolse ümbersõidutee rajamise vajadusega Rail Balticu raudteega ühes koridoris, vastuolus Harju maakonnaplaaneeringuga 2030+.

Lõunapoolne raudteeümbersõit kulgeks Rae ja Kiili vallas Rail Balticuga ühes koridoris lõunapool Ülemiste järve. Lisaks saaks sinna teha mõned kohalikud peatused elu- ja tööstusaladel, näiteks Tänassilmas, Luigel ja Assakul.

"Asi taandub sellele, kas Rail Balticuga koos õnnestub Tallinnast välja viia kaubaveod otse Muugale ja Paldiskisse või mitte. Nad peavad edaspidi läbima suures osas linna ja linna jaoks see tähendab, et kas tekib võimalus või mitte võtta kasutusele need alad, mis täna on Koplis ja Ülemistes mingi muu funktsioonina," selgitas Novikov.

Tema sõnul oleks linnaehituslikult sobiv kavandada Ülemistesse näiteks ärilinnakut, mis toetaks Ülemiste Cityt, ja mitte panna sinna edaspidi raudteevaguneid Rail Balticu reisijatega läbisegi seisma. Sama kehtib Kopli puhul.

Abilinnapea märkis, et ringraudtee jaoks oleks vaja eri liiki planeeringut võrreldes praegu kavandatavaga. Seetõttu teeb linn majandusministeeriumile ettepaneku jätta väljakuulutatud Rail Balticu ehitusprojekti koostamise hankest välja Tallinna linna ja lõunapoolset ümbersõiduraudteed hõlmav trassi osa projekteerimine ning määrata see eraldi projekteerimise etapiks, millele koostatakse uus lähteülesanne ja eraldi hange.

Uus lähteülesanne peaks abilinnapea sõnul arvestama kehtivate planeeringute ja linnaruumiliste vajadustega ning seadma ülesandeks ringraudtee projekteerimise Rail Balticuga kattuvas lõigus, lisaks ka kergliikluse ja autoliikluse eritasandiliste ristumiste ja raudteejaamade projekteerimise, et oleks tagatud võimalus need hiljem ehitada.

Ümbersõiduraudteed toetab aktiivselt ka Harjumaa omavalitsuste liit, mille tegevjuht Joel Jesse on varem ERR-ile öelnud, et kui Rail Balticut kavandades ümbersõiduraudteed ei arvestata, on selle rajamine tulevikus palju kulukam, kui mitte võimatu. Liit saatis tänavu augustis majandusministeeriumile kirja, kus samuti seda aspekti rõhutas.

Septembris läkitas kirja majandusministeeriumile teele ka Tallinn, mis omakorda teatas, et toetab täielikult Harjumaa omavalitsuste liidu kirjas välja öeldud seisukohti.

Ka Eesti Raudtee juht Erik Laidvee on öelnud, et Tallinna ringraudtee väljaehitamise kava oleks mõistlik juba praegu paika panna. Kogu ringraudtee ehitamise maksumuseks hindab Eesti Raudtee umbes 112 miljonit eurot, kuid täpne ehitusmaksumus sõltub kasutatavatest lahendusvariantidest, mis hetkel on lahtised.

Riigikogu Vabaerakonna fraktsiooni liikmed Andres Herkel, Krista Aru, Enn Mere, Külliki Kübarsepp ja Ain Lutsepp ning "aknaalune" Tiina Kangro esitasid 17. detsembril Kadri Simsonile arupärimise, kus soovivad teada, mis põhjusel on loobutud ümbersõiduraudtee projekteerimisest ja miks ei arvestata Rail Balticu ehitusprojekti koostamisel ümbersõiduraudtee vajadusega.

Allakirjutanud märgivad, et ringraudtee vajadus on olnud päevakorras juba ammu, sest räägitud on vajadusest viia ohtlikud kaubad ja kaubarongide manööverdamine Tallinna kesklinnast välja ning samal ajal kasvab ohtlike vedude arv prognooside järgi tulevikus veelgi.

Samuti tahavad nad teada, kui palju liigub raudtee kaudu läbi Tallinna ohtlikke veoseid ja kuidas on riskid maandatud ning mida võtab Simson ette selleks, et Kopli kaubajaama ala muutuks hubaseks linnaruumiks ega poolitaks Põhja-Tallinna asumeid.

Simsonil tuleb arupärimisele vastata hiljemalt tuleva aasta 18. veebruaril.

Ringraudtee plaan Harju maakonnaplaneeringus 2030+. 

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: