Harju omavalitsused tahavad Rail Balticu projekteerimisel ringraudteega arvestamist

Harjumaa omavalitsusjuhid saatsid majandusministeeriumile ühispöördumise, paludes, et Rail Balticu ehitusprojekti koostamise hankest jäetaks välja Tallinnast lõuna poolt kulgeva trassi projekteerimise osa. Nimelt soovivad omavalitsused, et seal arvestataks võimaliku pealinna ümbersõiduraudtee rajamisega, millest juba aastaid on räägitud.

Omavalitsusjuhid selgitavad, et Tallinna ümbesõiduvõimaluste vajadust on käsitletud üleriigilises planeeringus ja Harju maakonna planeeringus. Selle järgi kulgeb 12 kilomeetrit ümbersõitu Lagedi ja Luige vahel paraleelselt Rail Balticu trassiga, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Täna läheb Rail Balticu raudtee ehitusprojekti koostamiseks. Nad kattuvad Rae ja Kiili vallas. Oleks mõeldav, et antud lõigus arvestatakse tuleviku ümbersõiduraudtee vajadusega," rääkis Harjumaa omavalitsuste liidu tegevdirektor Joel Jesse.

Tema sõnul pole ministeerium selgesõnaliselt öelnud, kas ümbersõidu võimalusega on Rail Balticu rajamisel arvetatud.

"Kui lugeda viimast vastuskirja, mis saabus meile detsembrikuus, siis sealt kahjuks ei olnud võimalik seda välja lugeda," ütles Jesse.

"Praegu on Harju maakonna planeeringus kaks trassialternatiivi - põhja ja lõuna. Tinglikult öeldes Ülemiste järvest põhja poolt ja Ülemiste järvest altpoolt, sealt, kus Rail Baltic hakkab olema. Mis puudutab seda, kas me Rail Balticuga lööme nüüd lukku ja välistame igaveseks võimaluse seda ringraudteed teha? Ei välista. See Rail Balticu mulle tuleb nii lai, et sinna on võimalik peale panna ka venerööpmeline raudtee," selgitas majandusministeeriumi asekantsler Ahti Kuningas.

Tema sõnul on põhiküsimus hoopis sellise raudtee otstarbekuses. Ringtee vajalikkust arutati kümne aasta eest, kui transiidi mahud Venemaaga olid tänasest kolm korda suuremad. Praegu läheb Paldiskisse kõigest üks kaubarongipaar ööpäevas ja olemasolev trass täidab selle vajaduse ära.

"Meie ülesanne oli teha eskiisprojekt ja selgitada välja, kui palju see ringraudtee võiks maksta. Selle üleande me täitsime eelmisel aastal ära ja siis saime kätte ka inveteeringu summa, mis oli 112 miljonti eurot. Me ka planeerime oma järgmises strateegiaperioodis järgmiseks kuueks aastaks kaubamahtude kasvu 25 protsenti, aga see on ebapiisav, et seda tasuvust tagada," rääkis Eesti Raudtee juhatuse esimees Erik Laidvee.

Ta tõdes, et ringraudtee ehitus pärast Rail Balticu valmimist läheks veel kallimaks. Selle raudteega saaks aga Tallinnast välja viia Kopli kaubajaama. Kuna raudtee pole majanduslikult tasuv, sõltuks selle rajamine Laidvee sõnul riigi poliitilistest valikutest.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: