Mootorikütuste sisseostuhind muutub ajas pidevalt, sõltudes kütuse maailmaturuhindadest, mis omakorda on seoses nafta maailmaturuhindadega. Samas ei ole seos üksühele sama, sest mootorikütused on valmistooted, mitte nafta, mistõttu nende hinda mõjutab ka nende nõudluse ja saadavuse vahekord. Näiteks talvel kasutatakse diislit ka kütmiseks, mistõttu kasvab nõudlus diislikütuse järele, millega kaasneb ka hinnatõus. Talvine diislikütus peab olema ka külmakindel, mis teeb selle omakorda kallimaks.

Kui võtta bensiin 95 ja diislikütuse hinnaks praegune 1,439 eur/l, siis bensiini puhul moodustab sisseostuhind 35 protsenti, diislil aga 40 protsenti.

Aktsiisimaks on kindel summa iga mootorikütuse liitri kohta. Bensiini puhul on see 0,563 eur/l ja diislikütuse puhul 0,493 eur/l. Seega bensiiniaktsiis moodustab praegu väljamüügihinnast 39 protsenti ja diisliaktsiis 34 protsenti.

Käibemaksumäär 20 protsenti lisandub hinnale enne väljamüüki, seega see moodustab 17 protsenti lõpphinnast. Praegu moodustab see 0,24 eur/l.

Miinimumvarumaksu maksavad kütusemüüjad riigile kütuse vajaliku miinimumvaru säilitamise eest. See on kindel summa liitri kohta (0,04 eur/l) ja küünib praegu ligi kolme protsendini väljamüügihinnast.

Müüja marginaalist tuleb katta nii ettevõtte kulud näiteks toote laialiveoks ja sälitamiseks, kui ka teenida omanikele kasumit. Reaalses elus sõltub marginaal peamiselt konkurentsist, mis vahel viib marginaali ka nulli lähedale. Seega see on kõikuv osa lõpphinnast, kuid võib olla viie portsendi kandis, praegu näiteks pisut üle 0,1 eur/l.