"Riigieelarve strateegia (RES) läbirääkimistele lähen mina kindla sooviga, et me ka diisliaktsiisi langetuse ära teeksime," ütles Helme ERR-ile. Argumendid maksulangetuseks on tema sõnul samad, mis olid alkoholiaktsiisi langetamisel tänavu: "See suurendab siseriiklikku tarbimist ja selle arvelt tasakaalustub ära maksumäära langetamisega kaasnev miinus. Aga sel on ka laiem mõju nii hindadele, tööhõivele ja sellest tulenevatele tööjõumaksudele," rääkis rahandusminister.

Rahandusministeerium teatas juba novembris, et kaalub diislikütuse aktsiisimäära langetamise võimalusi, viidates Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) korraldatud küsitlusele Eesti maanteetranspordi ettevõtete seas, mille kohaselt diislikütuse aktsiisimäära langetamine parandaks veoettevõtete konkurentsivõimet.

EKI uuringust selgus, et maanteetranspordi ettevõtted näevad peamiste äritegevuse takistustena veohindade madalat taset ning mootorikütuse aktsiisimäärade liialt kõrget taset. Kui madalad veohinnad on tingitud Läti-Leedu ettevõtete sisenemisest Eesti turule ning see valmistab peamiselt probleeme väikeettevõtetele, siis kõrgete aktsiisimäärasid tõid probleemina enim esile suurettevõtted. Olulise piirava faktorina nähakse veel tihedat konkurentsi veondussektoris, seejuures ka teiste riikide vedajate ebaausat konkurentsi.

Teisipäevane Eesti Päevaleht vahendab Eesti logistika ja ekspedeerimise assotsiatsiooni peasekretäri Katre Kasepõllu arvamust, kelle hinnangul on järjest rohkem tunda Läti, Leedu ja Poola vedajate tungimist Eesti veondusturule, kuna nende eeliseks on väiksemad tööjõukulud ja odavam kütus.

Diislikütuse aktsiisimäär on praegu Soomes 53 senti liitri kohta, Eestis 49,3 senti liitri kohta, Leedus 34,7 senti liitri kohta, Lätis tänavu 37,2 senti liitri kohta ja järgmisel aastal oodatavalt 41,4 senti liitri kohta.