"Võiks silmas pidada ka seda, et EKRE on koalitsioonipartneritega kokku leppinud meie kliimaneutraalsuse eesmärkides ja see konkreetne taktikaline samm praegu ei toeta mitte kuidagi neid eesmärke," ütles Himma.

Tema sõnul on astutakse teistes riikides samme, et vähendada transpordist tekkivat õhusaastet ning mitte ei kärbita diisliaktsiisi, vaid pigem maksustatakse kõrgemalt saastavaid vanu autosid. "Sest kui peaks eesmärk olema, et autopark uueneks ja oleks kliimasõbralikum ja tervikuna energiasäästlikum, siis seda see samm (diisliaktsiisi langetamine - toim.) kindlasti ei tee," leidis Himma.

Temaga nõustus ka Rajavee: "Rääkisin selle nädala alguses Alexela grupi suuromaniku Marti Häälega ja tema ütles, et kui minnakse taaskord diisliaktsiisi kallale, siis võime kliimaeesmärgid panna rahulikult sahtlisse ja tegelikult ei suuda me saavutada isegi aktsiisi langetades seda olukorda, kus me taas oleksime konkurentsivõimelised Läti ja eriti Leedu kaubavedajatega, kes paljuski tangivad oma paagid täis hoopis Valgevenes, kus diisel on veel odavam."

"Nii, et selline diisliaktsiisi langetus võib minu hinnangul olla kerge populistliku maiguga poliitprofiidi lõikamine. Samas Eesti on diisliusku - ka tavainimesed ostavad endale väga palju diislimootoriga autosid, nii, et see võib tuua EKRE-le ja Martin Helmele isiklikult väga palju poliitilisi plusspunkte enda valijaskonna seas," lisas Rajavee.

Helme on põhjendanud plaani diisliaktsiisi alandamiseks vajadusega toetada Eesti autoettevõtteid, kes on oma Läti, Leedu ja Poola konkurentidega võrreldes diislihinna tõttu ebasoodsamas olukorras.

"Ma tahaks näha ka seda mõjuanalüüsi osa, mis räägib, kuidas me pärast aktsiisilangetust peaksime edasi minema oma kliimaeesmärkide täitmisega ja kuidas see komponent tasakaalustatakse. Kui vaatame praegu aktsiisimäärasid, siis diisliaktsiis on Soomes praegu 53 senti liitrilt, Eestis 49,3 senti, Leedus 34,7 senti ja 37,2 senti liitri kohta. Ja seejuures tuleb ära mainida see, et Martin Helme hinnangul me ei saa aktsiisi langetada ainult Läti tasemele, vaid me peame sealt veel edasi minema. Võib-olla isegi Leedust mööda. Ehk siis aktsiisilangetus praeguselt 49,3 sendilt peaks olema ikka üpris suur. Nii, et ma tahaks näha, kuidas see mõjuanalüüs kokku pannakse," rääks Rajavee.

Himma lisas sellele veel, et aktsiisilangetustest võidavad kindlasti ka jaemüüjad. "Kõiksugu aktsiisimuudatustest - nagu me teame - võidavad alati jaemüüjad - ükskõik, kas tegemist on alkoholi või kütusega. Ma tahaksin praeguse langetamise plaani juures näha seda analüüsi, mis kindlalt tõestab seda, siis need veofirmad tõesti saavutavad parema konkurentsiolukorra ja et tõepoolest aktsiisilangetamine toob nii suure hinnalanguse, et see motiveerib siin tankima. Seda ma praeguses arutelus küll ei ole näinud," tõdes Himma.

ERR-i toimetaja meenutas ka seda, et praegu kliimaprotestides osalevad noored on peagi valijad ning nemad ilmselt sellist poliitikat toetama ei hakka.

Lisaks räägiti saates listeeriskandaalist, Balti riikide vahelistest lahkhelidest Rail Balticu ehitamisel, muudatustest valitsuses.